Uudised

Maavarade ammutamine sügavalt merepõhjast võib olla ahvatlev väljavaade, kuid merepõhja kaevandamisega kaasnev müra võib levida kaugele ja häirida süvamereolendeid, kellest paljusid tunneme me veel vähe.

 

Kuidas on maavarade kaevandamine muutnud maastikku ja loodust, kirjutab maapõuebüroo juhataja Martin Nurme mõeldes looduskaitsekuu teemal "Püsiv ja muutuv Eesti looduses".

 

 

Eesti Ornitoloogiaühing palub kaevandus- ja ehitusettevõtjatel enne kaldapääsukeste naasmist üle vaadata oma objektid, et ennetada pesade rajamist aktiivselt kasutuses olevatele nõlvadele ja puistangutele.

Valitsus sai tänasel istungil ülevaate põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 täitmisest 2018. ja 2019. aastal. 2018. aastal kaevandati 15,9 milj tonni põlevkivi, 2019. aastal aga 24% vähem ehk 12,1 milj tonni. Möödunud 2020.

Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuva Aidu karjääri sulgemise järel on piirkonda tekkinud ulatuslik veemaastik, niinimetatud Aidu fjordid. Eesti keskkonnauuringute keskuse teadlased võtsid veesüsteemist proove, kus tuvastati tavapärasest kõrgemad nikli sisaldused.

 

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus hindas Keskkonnaministeeriumi tellimusel suletud kaevandamisjäätmehoidlate keskkonnaseisundit.

Üks võimalus põlevikivitööstuse süsinikuheitmete vähendamiseks ning Pariisi kliimaleppe edukamaks täitmiseks on CO2 tagasisidumine põlevkivi tuhaga, mis muidu ladestatakse elektrijaamade juures hiiglaslikes tuhaplatoodes.