Uudised

Metsatulekahjusid esineb inimeste tõttu palju rohkem, kui tuleks neid ette looduslikult. Samas on oluliselt väiksem ka nende ulatus, leiab Helsingi Ülikooli häiringuökoloogia dotsent Kajar Köster.

 

Keskkonnaagentuur on viimastel aastatel seisnud silmitsi olukorraga, kus surve statistilise metsainventuuri (SMI) alaliste proovitükkide asukoha andmed avalikustada on üha kasvanud.

Riigikogus teise lugemise läbinud seadusemuudatus tagab, et ka tulevikus on meil head ja usaldusväärsed teadmised meie metsadest. SMI statistiline usaldusväärsus on oluline tegur, et Eesti saaks osaleda rahvusvahelises kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemis.

 

Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et intensiivne lendlus toimus maikuu teisel nädalal.

Metsanduse järgmise kümnendi arengukava peamiselt teadlastest koosneva juhtkogu pidas eile oma teise töökohtumise, millel saadi ülevaade keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmist ning arutati arengukava mõõdikuid ja järgneva perioodi optimaalse raiemahuga seonduvat.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder kohtus kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH-alade) eest seisvate inimestega ning lubas, et Keskkonnaministeerium töötab koos RMK-ga välja kontseptsiooni, mida lugeda kõrgendatud huviga alaks ja kuidas seal metsa majandada.

 

Uuringud näitavad, et intensiivsel kevadsuvisel raietööl on pesitsevatele lindudele negatiivne mõju.

Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsa üle poole riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 25,6 protsendini. Raiemaht vähenes 2019. aastal 11,2 miljoni tihumeetrini ning eksperthinnang 2020.

Sündmused

Eesti Looduse Mõttekoja sarja teise ettekande peab 10. juunil kell 15.30 Tauri Arumäe, kes uuris oma doktoritöös aerolidari ehk aerolaserskanneri kasutatavust metsaressursi kirjeldamiseks.