Matka- ja loodusrajad

Looduses olevate tähistatud radade eesmärgiks on tutvustada loodusväärtusi nii kaitsealadel kui väljaspool kaitsealasid

 

Sõnade „matkarada“ ja „loodusrada“ tähenduse, erinevuste ja sarnasuste kohta selgitus puudub. Ju pole selleks siis vajadust olnud. Eesti Matkaliidu „Matkaseletussõnastik“ kirjutab, et matkarada on „looduses märgistatud või kaardile kantud ja täiendava informatsiooniga varustatud matkatee või looduse õpperada“. Looduses tähistatud radadel liikudes ja veebist teavet otsides jõuab tõdemuseni, et matkarada on pikem ja paikkonda tutvustavad infotahvlid pigem puuduvad. Loodusrada või ka õpperada on enamasti lühem ja viitab paikkonna loodusväärtusi tutvustavale teabele, infotahvlitele raja ääres. Mõiste „looduse õpperada“ võttis laiemalt kasutusele ilmselt Jaan Eilart. Esimene looduse õpperada märgiti maastikule 1962. aastal Tilleorus [1].


Looduses olevate tähistatud radade eesmärgiks on tutvustada loodusväärtusi nii kaitsealadel kui väljaspool kaitsealasid. Mõnikord võivad rajad suunata inimesi mööda kohtadest, kuhu nad ei peaks sattuma.


Radade planeerimise, rajamise ja hooldamisega tegelevad Keskkonnaamet, RMK, KOVid, MTÜd, seltsid. Rada peab hooldama ja kui see pole võimalik, siis tuleb rada likvideerida.

Erineva pikkusega ja erinevaid kooslusi tutvustavaid loodusradu on kõikides maakondades. Need on leitavad veebis, sagedamini kasutatavad lehed on: kaitsealad.ee, loodusegakoos.ee, Puhka Eestis. Samuti leiab värskes õhus liikumiseks sobiva kodulähedase raja terviseradade hulgast 
terviserajad.ee. Pikema matka jaoks saab kasutada kogu Eestit läbivaid matkateid.

 

Tähistatud loodusrajad on suurepärane võimalus minna loodusesse, õppida märkama, kuulama ja kuulma ümbritsevat, saada targemaks ning sealjuures pole vaja karta eksimist.
 

Mööda rada on lihtsam liikuda nii inimesel kui loomal. Rajad ühendavad  inimesi, loomi ja paiku.
Mööda rada on lihtsam liikuda nii inimesel kui loomal. Rajad ühendavad  inimesi, loomi ja paiku. Autor: Reigo Roasto

__________________________________________________

[1] Eilart, J. Looduse õpperajad. Tallinn, „Valgus“, 1986.