Eesti üleriigilise-hindamise kaardistamise peamised tegevused

• 2015. a lõpus eelkõige elurikkuse teadlikkuse suurendamise ning just ökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste üleriigilise hindamise-kaardistamise eesmärgil kutsuti ellu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatav ELME projekt, mida juhib Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumiga. 2020. a saadi ELME projekti raames teadlaste abiga (Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool jt) hinnatud ja kaardistatud peamiste looduslike maismaaökosüsteemide (niit, soo, põld, mets) seisund, hüvede paiknemine ja kogused (nn baastasemed). 2021. a suvel allkirjastati Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga leping maismaaökosüsteemiteenuste majanduslikuks hindamiseks ja kaardistamiseks. Lisainfot baastasemete hindamise-kaardistamise kohta vt siit ning käimasoleva majandusliku hindamise töö kohta siit.
• ELME projekt on 2019. a andnud oma panuse ka mereökosüsteemiteenuste hindamisse-kaardistamisse, mis suuremas plaanis on toimunud Eesti mereala planeerimise protsessi osana, mida juhib Rahandusministeerium ning kuhu on samuti kaasatud teadlased (Tartu Ülikooli Mereinstituut jt). Lisainfot vt siit.
• Siseveekogude ökosüsteemiteenused on 2019. aastast hindamisel-kaardistamisel LIFE CleanEst IP projekti raames Viru alamvesikonnas, väljatöötatav metoodika on edaspidi loodetavasti rakendatav ka üle-eestiliselt. Projektis juhib ökosüsteemiteenuste teemat Keskkonnaagentuur, kaasatud on teadlased ka Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist jm. Lisainfot vt siit.
• Linnaökosüsteemide osas on käimas mitmed pilootprojektid (Statistikaamet jt).
• ELME projekti ka Statistikaameti koostöös töötatakse välja ka üleriigilist ökosüsteemide statistilise arvepidamise süsteemi. Lisainfot vt siit.

Maismaaökosüsteemide ja nende hüvede hindamise-kaardistamise üleriigilised tegevused

Üleriigilise hindamise-kaardistamise tulemid on sisendiks keskkonnaaruandluses, ruumilisel planeerimisel, looduskaitseliste tegevuste planeerimisel, keskkonnamõju hindamisel, keskkonnahoidlike toetusmeetmete planeerimisel, paljudes rakenduslikes projektides (nt taastuvatele energiaallikatele keskenduv IRENES) ja teadustöödes jm.

Ökosüsteemide ja nende hüvede hindamisel ning kaardistamisel on oluline, milliste otsuste tegemiseks või olukordade analüüsiks on tarvis tulemusi kasutada. Sellest sõltub, mida käsitletakse – looduses olemasolevate hüvede pakkumist, nõudlust hüvede järele, kasutust, majandusse sisenevat voogu vm – ja millise metoodika kasutamine on sobilik. Näiteks ainuüksi loodusest majandusse siseneva teenuste voo hindamine ei anna teavet, milline on hüve looduslik potentsiaal ehk koguväärtus ja seega kestlik kasutus, samuti ei saa me teada, milline on selliste hüvede väärtus, sest seda on kas keeruline või võimatu rahalises vääringus hinnata.

Et saada täielik pilt, milline on hüvede kestlik kasutus, tuleb lisaks praegu ELME projekti raames teostatud ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste pakkumise (looduses olemasolevad hüved) baastasemete hindamise-kaardistamise tegevustele ning Statistikaametis toimuvale ökosüsteemiteenuste majandusse siseneva voo hindamise testimisele kaardistada ka teised aspektid ja nendevahelised seosed: olemasoleva hüve, selle kasutuse, nõudluse vahekorrad ning hüvede (kasutuse) kriitilised piirid.

Ökosüsteemide seisundi ja hüvede arvepidamise ning kordushindamistega on tarvis jätkata ka pärast projektide lõppu, sh luua riiklik süsteem, mis võimaldab kirjeldada muutusi ökosüsteemide ja pakutavate teenuste seisundis ning vastavat infot jätkusuutlikku loodusressursside kasutust puudutavate otsuste tegemisel arvesse võtta.

Eesti ökosüsteemiteenuste valdkonna edenemine Euroopa tasandil

Euroopa ökosüsteemide ja nende teenuste säilitamiseks ja seisundi parandamiseks sõnastati 2011. a vastu võetud Euroopa Liidu elurikkuse strateegias eraldi eesmärk ning tegevus: parandada teadmisi ökosüsteemidest ja nende teenustest ning hinnata ja kaardistada need liikmesriikides.

Ärgitamaks riiklikke tegevusi ja hindamaks nende edenemist, töötati üle-euroopalise ESMERALDA projekti raames välja nn MAES (Mapping and Assessment of Ecosystem Services) baromeeter. Esmane hindamine tehti aastal 2015, hindamisi jätkatakse siiani Euroopa Komisjoni juhtimisel.

Paralleelselt loodi Euroopa Komisjoni juhtimisel nn MAES töögrupp (vabatahtlik, kuid osalevad kõik Euroopa riigid, sh Norra ja Ühendkuningriik), mis kohtub regulaarselt kaks korda aastas ning kus antakse ülevaated üleriigilistest arengutest, jagatakse kogemusi ning õpitakse teiste omadest. Töögrupis on info edastajaks olnud Keskkonnaagentuuri esindaja, kohtumistel osalevad ka Kliimaministeeriumi esindajad.

Üleriigiliste tegevuste kokkuvõtted avaldatakse ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti elurikkuse infosüsteemi BISE (Biodiversity Information System for Europe) veebilehel, Eesti kohta saab inglisekeelset kokkuvõtet lugeda siit. 

Esitatud info alusel annab Euroopa Komisjon igale riigile hinnangu ökosüsteemiteenuste valdkonna edenemise kohta: milline on üleriigilise hindamise-kaardistamise seis, kas tulemeid on hakatud juba kasutama, milliseid huvigruppe on kaasatud, millised kaasamisüritused toimuvad, kuidas on väljundid kättesaadavaks tehtud, milline on hindamise-kaardistamise tase (metoodikad, andmed, teadusliku kompetentsi kaasamine jm) jne. Hinnang vormistatakse eespool nimetatud MAES baromeetrina.

Euroopa Komisjon on 03.03.21 seisuga hinnanud Eesti arengu MAES baromeetril kolmanda koha vääriliseks. Oleme loetud nende riikide hulka, kelle puhul saab öelda, et ökosüsteemide ja nende teenuste üleriigiliselt hindamiseks ja kaardistamiseks võetud eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on täielikult rakendunud. Baromeeter on avaldatud muu hulgas Euroopa ökosüsteemide seisundi hindamise 2021. a avaldatud raportis (Maes et al., 2021 [1]). 

MAES baromeeter, joonis Euroopa ökosüsteemide seisundi hindamise raportist (Maes et al., 2021) [1]

Viimati muudetud: 29.08.2023

_____________________________________________________________________________________________

[1] Maes, J., Teller, A., Erhard, M., Condé, S., Vallecillo, S., Barredo, J.I., Paracchini, M.L., Abdul Malak, D., Trombetti, M., Vigiak, O., Zulian, G., Addamo, A.M., Grizzetti, B., Somma, F., Hagyo, A., Vogt, P., Polce, C., Jones, A., Carré, A., Hauser, R., EU Ecosystem Assessment: Summary for policymakers. EUR 30599 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2021, ISBN 978-92-76-30423-4, doi:10.2760/190829, JRC123783.