Eestis keskkonnaseire süsteem

Riikliku keskkonnaseire raames kogutavad andmed on usaldusväärsed ja kvaliteetsed

Autor: Pajuste
KODUMERI. Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe seisundit seiratakse igal aastal. Autor: Margo Pajuste

 

Eestis on kasutusel kolmetasandiline keskkonnaseire: riiklik, kohaliku omavalitsuse tasandil toimuv ning vabatahtlik seire. Keskkonnaseire läbiviimist reguleerib keskkonnaseireseadus.

 

Riiklik keskkonnaseire jaguneb 12 allprogrammiks, mis annavad tervikliku ülevaate Eesti keskkonnaseisundist ning annavad sisendi  rahvusvaheliste aruandlus- ja andmeedastuskohustuste täitmiseks [1].

 

Riikliku keskkonnaseire allprogrammid

  • Meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire
  • Välisõhu seire
  • Põhjavee seire
  • Pinnavee seire
  • Mereseire
  • Elustiku mitmekesisuse ja maastike seire
  • Metsaseire
  • Kompleksseire
  • Kiirgusseire
  • Seismoseire
  • Mullaseire
  • Tugiprogramm

 

Riiklikust keskkonnaseirest annab ülevaate Keskkonnaagentuuri loodud kaardilugu.

 

Esimese tasandi seiret - riiklikku keskkonnaseiret finantseeritakse riigieelarvest ja rahvusvaheliste koostööprogrammide kaudu. Selle aluseks on riiklik keskkonnaseire programm, mille iga-aastase mahu (seiretööde, seiretööde teostajate ja maksumuse) kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Riikliku keskkonnaseire raames kogutavad andmed on usaldusväärsed ja kvaliteetsed: seiret viivad läbi kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid ning pikad andmeread tagavad ülevaate riigi keskkonnaseisundist erinevates valdkondades (elurikkus, välisõhk, vesi, muld jne). Lisaks spetsialistide poolt läbiviidavatele töödele toetab seiret ka harrastusteaduste valdkonda kuuluv vabatahtlik seire. Seda koordineerib Keskkonnaagentuur, kuid osaleda saavad kõik loodushuvilised. Vabatahtliku seire korraldamine on Eestis alles lapsekingades, aga juba on näha esimesi tulemusi.

 

Teise tasandi seiret - kohaliku omavalitsuse keskkonnaseiret rahastab kohalik omavalitsus oma eelarvest  või rahvusvaheliste koostööprogrammide toel. Kohaliku seire aluseks on omavalitsuse keskkonnakorralduskavad ning see on suunatud just kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleemide jälgimisele. Selle tasandi seire on Eestis seni veel tagasihoidlik ning üksikud seiretegevused toimuvad vaid suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu.

 

Kolmanda tasandi keskkonnaseiret viivad läbi ettevõtted, kes on oma tegevuse käigus kohustatud keskkonnamõjusid jälgima keskkonnalubades või keskkonnaressursi kasutusloas lähtudes. Sellisel juhul kuuluvad ettevõtte kogutud andmed avalikustamisele. Ettevõtted võivad  seirata keskkonda ka vabatahtlikult – nende tulemuste avalikustamine ei ole kohustuslik.

 

Eluslooduse seire

 

Eluslooduse seire hõlmab endas kõige rohkem erinevaid seireprogramme. Eluslooduse ja maastike alamprogrammi seiretööde hulk varieerub aasta-aastalt, kuid jääb iga aastaselt 60 seiretöö ümbrusesse. Seiresse on hõlmatud nii elupaigad, liigid ja kooslused kui ka maastikud. Eluslooduse mitmekesisuse seiret rahastab alates 2014. aastast Keskkonnaagentuur riigieelarvest.

 

Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alamprogrammi eesmärgiks on liikide arvukuses ja levikus ning maastike arengus asetleidvate muutuste kindlaks tegemine ja jälgimine. Seireandmed võimaldavad ka tulevikuarengusuundade prognoosimist. Seiretöid viivad läbi kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, kuid viimastel aastatel on kaasatud ka vabatahtlikke abi (näiteks kahepaiksete vabatahtliku seire puhul). Kogutud andmed ja nende analüüs annavad taustandmeid loodus- ja keskkonnakaitseliste meetmete rakendamiseks ning majandus- ja ehitustegevuse planeerimiseks nii riigile, kohalikele omavalitsustele kui ka üksikisikutele.

 

Uued seiremetoodikad

 

Tehnoloogia areng on toonud kaasa hulga seadmeid, mis võimaldavad keskkonnaandmeid uuel viisil koguda. Keskkonnaagentuuri projektis ELME katsetatakse uusi seiremetoodikaid. Näiteks kasutatakse uute seiremeetoditena rajakaameraid, akustilisi sensoreid, droone, lennukeid ja nendel olevaid aparaate, käsitiivaliste tuvastamise automaattarkvara ja molekulaarbioloogilisi meetodeid [2]. Rajakaamerate abil on juba seiratud kanaliste (aastatel 2011–2014) ning Matsalu (aastatel 2015–2016) ja Saaremaa rannaniitude lindude pesarüüstajaid (2018). Rajakaameraid kasutatakse ka ohustatud liikide lendorava, kaljukotka ja väike-konnakotka seires.

 

Akustilised sensorid on abiks haruldaste, raskesti avastatavate liikide (rabapüü, kassikaku, mudanepi ja nahkhiirte) seiramiseks keerulise ligipääsuga või väga spetsiifilistes elupaikades.

 

Droone kasutatakse lindude ja maastiku seires. Droone kasutades, ei pea seiraja minema seiratava objektiga otsekontakti (droonil olev kaamera pildistab või filmib objekti) ning on arvata, et droonide potentsiaal seires on palju suurem, kui neid siiani on jõutud kasutusele võtta.

 

 


__________________________________________________

[1] https://envir.ee/kliima-ja-keskkonnakaitse/keskkonnamoju-ja-seire

[2] ELME uudsete metoodikate ploki tegevusi tutvustav ettekanne (20.02.19)