Eesti vetes loendati tänavu rekordarv hallhülgeid

Autor:

Selve Pitsal
Hallhüljes rannal
PineMarten. Pixabay

Tänavu loendati Eesti rannikumeres kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest, mis on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud.

 

Arvukuse tõusu tuvastati eelkõige Hiiumaa põhjaosas ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on märgatav arvukuse tõus olnud Krassi saarel ja Malusil, teatas keskkonnaagentuur. 

 

Kogu Läänemerd hõlmava 2022. aasta loenduse tulemused ei ole veel teada. 2021. aasta andmete põhjal jätkub tõusev trend ka laiemal skaalal. Siis loendati Läänemeres kokku üle 40 000 hallhülge. 

 

Hallhüljes on üks kahest Eesti alasid asustavast hülgeliigist. Tegu on suurima Läänemerd püsivalt asustava imetajaliigiga, kelle isasloomad võivad kaaluda 300 kilogrammi ringis ning kasvada kolme meetri pikkuseks.

 

Need liikuvad loomad võtavad ette pikki toitumisretki ja rändeid, mis telemeetria andmetel võivad hõlmata kogu Läänemerd. Seetõttu vaadeldakse Läänemere hallhüljeste asurkonda ühe populatsioonina ja nende loendus toimub üle kogu Läänemere kokkulepitud ajavahemikul. Tänavu oli selleks perioodiks 25. mai – 6. juuni.

 

Ajalooliselt on hallhüljes Läänemerd asustanud väga laial ala ning hinnanguliselt oli 20. sajandi alguses Läänemeres 80 000 – 100 000 isendit. 1970-ndail langes hallhülge arvukus sellest viie kuni seitsme protsendini, seda suuresti inimtegevuse otsese ja kaudse mõju tõttu. Praeguseks on läbi liigikaitsetegevuste ja keskkonnareostuse vähendamise õnnestunud hülge arvukus taas tõusule pöörata. Alates 2015. aastast on Eestis lubatud hallhülge küttimine. Küttimismahu määrab iga-aastaselt keskkonnaamet. Hallhülge jahi küttimiskvoodiks on kokku lepitud üks protsent eelmise kolme aasta keskmisest loendatud isendite arvust, 2022 aastal on see 55 looma. 

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov

 

___________________________

Uudise autor: novaator.err.ee

VAATA ORIGINAALUUDIST SIIT!