Ekspert õpetab: 7 soovitust linnulaulu äratundmiseks

Autor:

Selve Pitsal
Punarind puuoksal laulmas
Nennieinszweidrei
Märksõnad

Suvine aeg ilusate ilmade ja puhkuseperioodiga meelitab rohkem loodusesse ning pakub võimalusi sealt erakordseid elamusi saada. Miks mitte seada endale selle suve väljakutseks õppida selgeks ja tunda ära mõni linnulaul?

 

Kodumaal tuntud ja rahvusvaheliselt hinnatud loodusekspert Karl Adami soovitab argielu lahtimõtestamiseks ja lõõgastumiseks teadlikult rohkem looduses viibida. Kümmekond aastat kodumaise tuntud loodussarja “Osoon” võttegruppi kuuluv ja rahvusvahelises loodusajakirjas National Geographic avaldatud loodusvaatleja, -operaator ning - fotograaf Adami peab looduses viibimist kõige lihtsamaks vahendiks, millega ärevust ja stressi seljatada. Linnulaul on tema sõnul aga tore viis, kuidas looduse tundmaõppimine enda jaoks põnevaks muuta.

 

“Linnulaulu võib kuulda pea aasta läbi ja igal pool: nii hommikul, päeval kui õhtul; nii linnas, külavahel kui kindlasti ka metsas,” innustab Karl Adami kõrvu kikitama kõiki, kel plaan hakata Eestis elutsevaid linde laulu järgi tundma õppima. Päris algajatele linnuhuvilisele on tal varuks mõned näpunäited.

 

Tee eeltööd ja hangi vajalikud abilised

 

Selleks, et linnukeel selgeks saada, soovitab Karl Adami esmalt tavalisemate lindude hääli loodushäälte heliplaatidelt või internetist kuulates meelde jätta. Siis on ka äratundmisrõõmu kui looduses olles tuttav laul kõrvu kostab.

 

Adami sõnul on olemas mitmeid kasulikke linnulauluäppe, mis peaksid aitama laulu ja esitaja kokku viia. Üks selline rakendus on tema sõnul ka eestlaste endi loodud Siuts. “See äpp salvestab linnulaulu ja siis pakub välja võimalikud vasted, mille hulgast tuleb endal valik teha. Kui ümbruses domineerib sel hetkel üks laulja ja tegu on enamlevinud linnuga, pakub äpp tõenäoliselt õige vaste. Võib aga juhtuda ka nii, et pakutud vastuste hulgas õiget polegi, eriti kui ümbruses laulab mitu sulelist,” räägib Adami, miks ei saa rakendusi sajaprotsendiliselt uskuda. 

 

Igal juhul on aga tema sõnul tegu kasuliku äpiga, kus on tähestiku järjekorras olemas info tüüpilisemate Eesti linnuliikide kohta ning iga tutvustuse juures ka selle linnu häälesalvestis - linnulaulu õppijatel soovitab ta selle rakenduse endale võimalusel telefoni salvestada.

 

Treeni end linnulaulu kuulama juba kevadel 

 

“Esimesi rasvatihaseid kuuleb laulmas juba jaanuaris, kui kõlab nende kuulus “Sitsikleit! Sitsikleit!” Aegamisi, mitmete kuude jooksul, lisandub hulga erinevaid lauljaid,” kirjeldab Adami. Kõige valjemaks läheb linnukoor aga mais ja juuni alguses, sest siis annavad oma panuse ka kaugelt saabunud sulelised. “Samas, alustavale linnusõbrale soovitaksin just nimelt kevade algust, sest siis on linnuhääli pisut vähem ja nende eristamine hulga lihtsam,” soovitab ta.

 

Vali kuulamiseks õige aeg

 

Loodusvaatleja sõnul on mõni kellaaeg selle hobiga tegelemiseks parem kui teine. “Põldlõoke võib lõõritada küll kogu päeva, kuid enim tasuks kõrvu kikitada hommikutel ja õhtutel, mil linnulaul on intensiivsem,” selgitab Adami.

 

Sama sugukonna linnud võivad kõlada väga erinevalt

 

Linnulaulueksperdiks saamine nõuab pühendunud kuulamist ja uurimist, sest lindude laulupartituurid on väga erinevad ja ei saa eeldada, et ühe või teise sugukonna linnud laulavad kõik sarnaselt. “Kuigi arvaks, et erinevatel vintidel, tihastel või rästastel on sarnased esitused, siis nii see enamasti pole,” tõdeb looduseksperdist Adami. “Näiteks, kui kuulda esimest korda metsas metsvindi ja rohevindi laulu, siis sugulasteks neid koheselt ei tituleeriks. Samas on erandeid - hoburästa ja musträsta või salutihase ja põhjatihase laulu võib alustava linnuhäälehuvilisena suisa segamini ajada.” 

 

Adami märgib, et on olemas sellised linnuhääled, mis jäävad eluks ajaks meelde ning mida ei aja segamini teiste lindude omadega. Ta toob näiteks ööbiku-, öösorri- või metsvindilaulu. Kuid nende kõrval eksisteerivad ka sellised tiivulised, kelle esitusi isegi nii kogenud loodusetundja nagu Karl Adami igal kevadel enne linnulaulukooride hooaja algust internetist üle kuulab.

 

Ole valmis tundma lindu ära ka tema erinevate viisijuppide põhjal

 

Tegelikult erinevad laulud ka liikide sees ja mõne liigi puhul on sulelistel solistidel repertuaaris laule rohkem kui üks. Karl Adami teab, et mõned linnud omandavad uusi laule ja nende nüansse kogu elu - ikka selleks, et muljet avaldada. “Teistel sulelistel on aga arengus laulmise omandamiseks kindel aeg, pärast mida laul väga palju ei täiene. Kui lind ei kuule õigel ajal oma liigikaaslasi laulmas, on oht, et tema enda häälitsused jäävad väga algelisteks ning lõpuks maksab see kätte nii kaasade leidmisel kui territooriumi kuulutamisel,” juhib mees tähelepanu asjaolule, et lauluoskus on lindudele eluliselt oluline.

 

Ka paikkonniti võib linnulaul väga erinev olla. Üheks ilmekamaks näiteks on Adami hinnangul vainurästas, kes Eesti eri otstes vidistab isemoodi. Hiljuti kuulis ta vainurästaid ka Soomes ja sealsed lauljad oli meie omadega võrreldes hoopis teistmoodi kõlanud.

 

Arvesta matkijatega

 

Linnuliigi määramise pelgalt laulu järgi teeb keeruliseks ka see, et looduses leiduvad mõned osavad matkijad. “Kõige tuntum jäljendaja on ehk kuldnokk, kes võib oma laulu sisse põimida suurkoovitajat, põldlõokest, laulurästast, suitsupääsukest, rasvatihast, kiivitajat, sookurge ja isegi karmiinleevikest,” teeb Adami kuldnoka oskustest muljetavaldava kokkuvõtte. Vahele jääb tema sõnul kuldnokk siis, kui laulab näiteks mõne sellise linnu laulu, kes antud ajal veel lõunamaalt kuidagi tagasi olla ei saa. Linde, kes oskavad matkida nii teisi tiivulisi kui ka muid loodushääli on aga veelgi, tuntumatest nimetab loodusekspert pasknääri, keda ta ise on kuulnud merikotka kombel hõikamas. 

 

Rõõmusta uute leidude üle

 

Iga uue linnulaulu äratundmine on Adami sõnul rõõmustav leid, mida tasub tähistada. Nii tekib tema sõnul ka suurem ind üha uuesti ja uuesti oma terav kõrv proovile panna. “Näiteks üks veebileht, millel ma ise kõige sagedamini huvipakkuvate liikide laule üle käin kuulamas, on xeno-canto.org. Kummalise nimega lehe taga peitub kümneid tuhandeid linnuhäälitsusi üle kogu maailma,” kirjeldab Adami. 

 

Ka tehnoloogia toetab täna võimalust salvestada ja kuulata salvestatud linnulaule võimalikult tõetruult, märgib tehnoloogiaekspert Jekaterina Mishina ning toob näiteks nutikalt üles ehitatud kõrvaklapimudelid. “Kaasaegsete nutikate juhtmeta kõrvaklappide tippmudelite puhul nagu näiteks Huawei FreeBuds Pro 2, ulatub helisüsteemi äärmiselt lai sagedusvahemik 14 hertsist kuni 48 kilohertsini, mis tähendab, et näiteks salvestatud linnulaulu puhul on kuulda ka kõige peenemad ja kõrgemad noodid,” märgib ta ja lisab, et nii on nutikad klapid heaks õppevahendiks ettevalmistumisel enne loodusesse minekut. 

 

Ühe harjutusena soovitabki Adami linnuhuvilistele otsida eelpool märgitud veebilehelt üles vainurästas ning kuulata kodus oma nutiseadmest, kui erinevalt kõlavad tema laulud Rootsis, Eestis, Taanis või Venemaal. Treenitud kõrv on tema sõnul ka looduses tähelepanelikum.

 

Kuula Karl Adami poolt valminud mahedat heliklippi Eestimaa suvistest linnulauludest ja loodushäältest.

 

Karl Adami
Karl Adami

 

 

___________________________

Uudise autor: bioneer.ee

VAATA ORIGINAALUUDIST SIIT!