Euroopa keskkonnaministrid arutavad akude ja patareide kestlikumaks muutmist

Autor:

Kaari Uibomägi
patareid

Täna kohtuvad Euroopa keskkonnaministrid, kes ühe teemana arutavad patareide ja akude rolli ringmajandusele üleminekul aastaks 2050.

 

Koostamisel olev akude ja patareide määrus on esimene uue ELi ringmajanduse tegevuskava algatus. Uue määrusega soovitakse tagada ELis akudele ja patareidele ühtsed nõuded, et toetada laiemat akude kasutuselevõttu nii transpordis kui ka energia salvestuses.

 

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul peavad patareid ja akud muutuma kestlikumaks ja akujäätmetele tuleb leida paremad lahendused „Kõik ELi turule lastavad patareid ja akud peavad olema kestlikud, suure jõudlusega ja ohutud kogu oma olelusringi jooksul.“

 

Patareisid ja akusid kasutatakse massiliselt ning nende tootmiseks kulub rohkelt toorainet. Sestap ongi Komisjon välja käinud ettepaneku alates 2027. aastast kasutada tööstuslikes patareides ja akudes, sealhulgas elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakudes ringlusse võetud materjali.

 

Mölderi sõnul väheneb ringlussevõtu suurendamisega patareide ja akude tootmise keskkonnamõju. Samuti kehtestatakse määrusega ka kasutusotstarbe muutmise ja taastamise nõuded, et võimaldada näiteks kasutuselt kõrvaldatud elektrisõidukite akut kasutada energiasalvestussüsteemidena.

 

Uues määruses on olulisel kohal tööstuslike patareide ja akude ja elektriautode akude akupass, mille abil soovitakse suurendada turu läbipaistvust, tarbijat paremini informeerida, anda ülevaade akude seisukorrast kogu nende eluaja jooksul ning lihtsustada jäätmekäitlust.

 

Uue määruse mõte on märkimisväärselt parandada kantavate patareide (alla 5kg) kogumist ja ringlussevõttu. Seepärast tõstetakse kogumismäära, et majanduse jaoks väärtuslik tooraine kaotsi ei läheks. Määruse ettepaneku kohaselt peavad tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid ja liikmesriigid saavutama kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise miinimumeesmärgid, mis on 65% 31.detsembriks 2025 ning 70% 31. detsembriks 2030. Hetkel kehtiv iga-aastase kogumise miinimumeesmärk on 45%. Eesti kantavate patarei- ja akujäätmete kogumismäär 2018. aastal oli 29%, Euroopa Liidu keskmine kogumismäär on 47,5%.

 

Arutlusel olnud ettepanekus peavad tootjad või nende nimel tegutsevad tootjavastutusorganisatsioonid looma üleriigilise kogumisvõrgustiku ning kehtestama kogumiskorra, mille on kinnitanud sõltumatu ekspert.

 

Kõik kogutud patareid ja akud tuleks ringlusse võtta ning materjale ulatuslikult taaskasutada. Eestis võeti 2018. aastal ringlusse 62,5%  patarei- ja akujäätmetest. Eestil on võimekus ringlusse võtta vaid pliiakusid. Kõik ülejäänud patarei- ja akujäätmed viiakse käitlemiseks Eestist välja, peamiselt Soome, Poola, Saksamaale  ja Lätti.

 

Keskkonnaminister Mölder soovib, et see olukord muutuks ning ka Eestis saaks muid patareisid ja akusid ringlusse võtta.

 

Tänasel keskkonnanõukogu istungil on päevakorras ka EL kliimamuutustega kohanemise strateegia nõukogu järelduste kinnitamine ning nullsaaste tegevuskava arutelu. Lisaks tutvustab Eesti kui korraldaja sügisel toimuvat piirivete konventsiooni osaliste 9. kohtumist.

 

___________________________

Uudise autor: Keskkonnaministeerium

VAATA ORIGINAALUUDIST SIIT!