Kes on need õudsed Kadrioru puud looritanud vaglad?

Autor:

Selve Pitsal
Võrgendikoi puuvõras
Wikimedialmages. Pixabay
Märksõnad

Kadrioru staadioni juures olev puu kattus võrgendikoiga. Tartu Ülikooli entomoloogia teadur Juhan Javoiši sõnul tekitab võrgendikoi sellele suurt stressi.

 

Võrgendikoi on Euroopas levinud viljapuukahjur. Javoiš rääkis, et võrgendikoisid on mitut liiki, näiteks võib eristada Eestis tähtsamatena õunapuu-võrgendikoid ja toominga-võrgendikoid. Iga liik elab kindla puuliigi peal ja reeglina nad teiste puuliikide peale ei lähe.

 

Õunakasvatajad võivad Javoiši sõnul olla võrgendikoiga päris hädas. "Nagu piltidelt näha, teevad nad vahel puu ikka täitsa paljaks. Puu võib pärast sellist rünnakut anda mitu aastat viletsamat saaki, sest see on puule kõva stress," rääkis teadur. Kuigi võrgendikoi tekitab puule stressi, siis tõenäoliselt puu päris ära ei sure.

 

Võrgendikoi muneb oma munad sügisel puuokstele, röövikud hakkavad toituma kevadel otse lehepungadel ja sealt võib neid ka leida. Küll aga on munad nii pisikesed ja varjevärvusega, et neid puul märgata on Javoiši sõnul päris keeruline.

 

Vastavalt aastale võib sõltuda, kui palju võrgendikoid esineb. "Ma ei ole täheldanud, et neid tänavu erakordselt palju oleks," sõnas ta. Suve esimeses pooles saavutab puude ärasöömine maksimumi, õunapuid küll päris paljaks ei sööda. Samas toomingaga võib tema sõnul juhtuda ka see, et puu jääb täitsa paljaks.

 

Seda, miks mõnel aastal on võrgendikoid palju, teisel mitte, ei oska teadlased päris täpselt öelda. "Teoreetiliselt võiks arvata, et kui neid on ühel aastal hästi palju, siis järgmisel aastal võiks veel rohkem olla, aga see ei ole alati nii," lausus teadur.

 

Javoiš rääkis, et huvitaval kombel võivad kaks puud kõrvuti olla ja üks on üleni võrgendikoid täis, teine aga mitte. "Kuidas täpselt ja mille järgi need putukad otsustavad, miks üks puu kõlbab süüa, teine mitte, ka seda ei teata täpselt. Aga ma ei julge väita, nagu oleks mõni puu kindlasti võrgendikoi eest kaitstud," sõnas teadur.

 

Võrgendikoid on raske tabada, sest enne, kui röövikud puu peal askeldama hakkavad, ei pruugigi aru saada, et nad seal on.

 

Kui õunapuu omanik puule sageli pilgu heidab, võib ta võrgendipesasid märgata, sest tavaliselt puulehed on omavahel võrgendiga kokku kleepunud ja selle järgi saab aru, et kahjur puu peal tegutseb. Varem ilmselt mitte.

 

Lihtne meetod kahjurist vabanemiseks on Javoiši sõnul võrgendipesa märgates pesa puu küljest ära lõigata. "Siis ei saa röövikud suuremaks kasvada ja lehti suurel hulgal hävitada. Tööstuslikult ei ole see ilmselt mõeldav, aga paari puu puhul vast ei ole keeruline," ütles teadur.

 

Kui mitmeid nuhtlusliike on tihtipeale võimalik söömisega hävitada, siis võrgendikoi puhul sellele loota ei saa. "Linnud neid eriti ei armasta ja seetõttu saavad nad ka nii ohtralt paljuneda," lausus teadur. Põhjus seisneb ilmselt selles, et röövikud sisaldavad halvasti maitsevaid kaitseaineid. 

 

"Need ei pruugi ka inimesele maitsta, ning suures koguses, mine tea, tekitavad ehk seedeprobleeme. Putukatest tööstusliku inimtoidu tootmist takistavad praegu suuresti euro- jms normid, aga töö nende ületamiseks käib ja vältimatu lähitulevik see ilmselt on," sõnas Javoiš. 

 

___________________________

Uudise autor: novaator.err.ee

VAATA ORIGINAALUUDIST SIIT!