Keskkonnaamet kontrollib elektroonikaromude kogumiskohti

Autor:

Linda Pall
Märksõnad

Keskkonnaamet korraldab maikuu lõpuni kestva üle-eestilise reidi, et kontrollida elektroonikaromude kogumisvõrgustiku piisavust ja nõuetele vastavust. Lisaks kontrollivad inspektorid pisteliselt elektroonikaromude ning patareide ja akude tagasivõtmist müügikohtades.

 

Elektri- ja elektroonikaromud, patareid ja akud on probleemtooted, millele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte. See tähendab, et probleemtoodete tootja, kelleks jäätmeseaduse mõistes loetakse ka maaletoojat, peab tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise. Samuti tuleb tootjatel hoolitseda probleemtoodete taaskasutamise või nende kõrvaldamise eest ning selle kohustuse täitmiseks peab neil olema ka piisav tagatis. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega.

 

Eestis tegutseb kolm tootjavastutusorganisatsiooni, kelle kogumisvõrgustikku Keskkonnaamet reidi vältel kontrollib. Need on Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus MTÜ (EES-Ringlus), Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja Ekogaisma Eesti OÜ (Ekogaisma). 

 

Tootjavastutusorganisatsioonidel on kohustus rajada vähemalt iga üle 3500 elanikuga kohaliku omavalitsuse territooriumile kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumispunkt. Sealhulgas tuleb arvesse võtta asustustihedust ning nõuet, et elektroonikaromude üleandmine oleks elektri- ja elektroonikaseadme kasutajale võimalikult mugav.



Pärast haldusreformi jääb ainult kuues Eesti omavalitsuses elanike arv alla 3500 – need on Setomaa, Ruhnu, Muhu, Kihnu ja Vormsi vald ning Loksa linn. „Nendes omavalitsustes tuleb elektroonikajäätmete kogumine korraldada omavalitsusel, kellel on võimalus kogutud jäätmed tasuta üle anda tootjavastutusorganisatsioonidele. Samas ei välista see nõue tootjate ühendustel väiksematesse valdadesse oma kogumispunkte rajada. Oluline ongi, et tootjavastutusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused teeksid koostööd, et elektroonikaromude kogumine oleks tagatud vähemalt kõigi omavalitsuste jäätmejaamades ja elanikel oleks mugav kõik tekkivad jäätmed ühte kohta viia,“ selgitas Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakonna peainspektor Kaidi Kattai.


„Senise järelevalve käigus on tuvastatud puudusi eelkõige väiksemates kogumispunktides, kus puudub näiteks operaator, ehkki kogumispunkt on avatud ööpäev läbi. Samuti on mõnel juhul jäätmete kogumise tingimused puudulikud,“ lisas Kaidi Kattai.



Samas on tarbijal õigus elektri ja elektroonikaseadme ostmisel oma vana seade müügikohta tagasi anda, näiteks uue külmkapi ostmisel võib ta oma vana külmiku sinna jätta. Suuremates poodides, kus elektroonikaseadmete müügipinda on vähemalt 400 m2, peab saama väiksemaid elektroonikaromusid tasuta ära anda ka juhul, kui ta ei ole sellest müügikohast sama liiki seadet ostnud.



Eelseisva kontrolli käigus jälgib Keskkonnaamet ka tarbijate teavitamist jäätmete tagastusvõimalusest.

 

Inimeste teadlikkus elektroonikaromude liigiti kogumise ja tasuta üleandmise võimaluste kohta on paranenud, aga ikka satub elektroonikajäätmeid, patareisid ja akusid olmejäätmete hulka. Keskkonnaamet kutsub inimesi viima oma vana elektroonika ja patareid õigetesse kogumiskohtadesse, mitte viskama neid olmeprügisse. Endale lähima kogumispunkti leiad veebilehelt kuhuviia.ee, kus on näha ka kõigi kolme elektroonikaseadmete tootjavastutusorganisatsiooni kogumiskohad.

 

Lisateave:
Kaidi Kattai
Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakonna peainspektor 
kaidi.kattai@keskkonnaamet.ee 
5680 9096

Leili Tuul
Keskkonnaameti kommunikatsiooninõunik 
leili.tuul@keskkonnaamet.ee
5347 9214

___________________________

 

 

Uudise autor: Keskkonnaamet 

 

VAATA ORIGINAALUUDIST SIIT!