Keskkonnaamet muudab prügilate kompleksloa nõudeid

Autor:

Selve Pitsal
Prügila.
vkingxl. Pixabay
Märksõnad

Selleks, et alates aastast 2022 ei oleks prügilatesse ladestatavate olmejäätmete hulgas enam üle 20% biolagunevaid jäätmeid ning ladestamisele ei jõuaks töötlemata segaolmejäätmeid, plaanib Keskkonnaamet muuta prügilate kompleksloa nõudeid.

 

Keskkonnaamet täpsustab ja ühtlustab prügilate keskkonnakaitselubasid, eesmärgiga sätestada konkreetsemad ja kõigi prügilate jaoks sarnased meetmed jäätmeseaduses toodud nõuete ja eesmärkide täitmiseks. 

 

„Üks suuremaid eesmärke Eesti jäätmemajanduses on suurendada jäätmete liigiti kogumist, et võimalikult suur osa tekkivatest jäätmetes oleks võimalik suunata taaskasutusse,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. „Seepärast olemegi seadnud eelolevaks aastaks jäätmemajanduses kaks peamist sihti: muuta selgemaks prügilatele seatud nõuded ja toetada kohalikke omavalitsusi jäätmemajanduse korraldamisel,“ lisas Vakra.

 

Kõikide prügilate keskkonnalubade terviklik muutmine võtaks aega vähemalt pool aastat, seepärast viib Keskkonnaamet jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid täpsustavad muudatused prügilate komplekslubadesse sisse kiirendatud korras. Need uued nõuded peaksid välistama töötlemata segaolmejäätmete ladestamise prügilates.

 

„Need muudatused saame ellu viia ainult heas koostöös prügilatega. Oleme uued nõuded nendega eelmise aasta jooksul põhjalikult läbi rääkinud,“ ütles Rainer Vakra. 

 

Selle muudatusega saab Keskkonnaamet prügilatelt analüüsitulemused juba esimese kvartali lõpus ning seda andmestikku on võimalik kasutada prügilate järelevalve planeerimisel ja läbiviimisel, et jäätmemajandus veelgi paremini toimima saada.

 

Vajadus olmejäätmete eeltöötlemiseks enne ladestamist loodetavasti väheneb, kui jäätmete liigiti kogumine muutub Eestis tulemuslikumaks. Seepärast jätkab Keskkonnaamet tööd omavalitsuste toetamiseks, et edeneks olmejäätmete liigiti kogumine. Nagu näitas 2021. aasta lõpus toimunud kohalike omavalitsuste jäätmekorralduse uuring, on köögi- ja sööklajäätmete vedu korraldatud vaid 49 omavalitsuses 79-st. Loe uuringust lähemalt Keskkonnaameti kodulehelt.

 

Lisaks jäätmekorralduse parandamisele on oluline ka inimeste teadlikkus ja soov jäätmeid liigiti koguda ning ka sel teemal tehakse ühiseid pingutusi koos teiste organisatsioonide ja ettevõtetega. Juhiseid liigiti kogumiseks saab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

 

Lisateave:
Rainer Vakra
Keskkonnaameti peadirektor
rainer.vakra@keskkonnaamet.ee
5800 2828

 

Kristina Kurm

keskkonnahariduse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja

+372 5331 5313

kristina.kurm@keskkonnaamet.ee

 

___________________________

Uudise autor: Keskkonnaamet

VAATA ORIGINAALUUDIST SIIT!