Kodurott vallutas Euroopa kahel korral

Autor:

Selve Pitsal
Kodurott
Andrei Miljutin

Rahvusvaheline DNA-uuring andis uut aimdust koduroti levikust Euroopas. Katkuepideemia patuoinaks loetud näriline vallutas Euroopa kahe suurema lainega Rooma ajal ja keskajal.

 

Yorki ja Oxfordi Ülikoolide ning Max Plancki Inimajaloo Instituudi teadlaste juhitud uuring on esimene koduroti (Rattus rattus) vana-DNA uuring. Uurijad analüüsisid selle tarbeks 1.–17. sajandi Euroopast ja Põhja-Aafrikast pärinevaid muistsete kodurottide säilmeid. Nii panid nad kokku pildi roti asurkondade muutustest inimeste kaubanduse, linnastumise ja imperiaalriikide tõmbetuultes.

 

Selgus, et kodurott vallutas Euroopa vähemalt kahel korral: roomlaste vallutuste aegu ja hiljem uuesti keskajal. Tulemused klapivad arheoloogiliste leidudega, mis viitavad samuti rottide arvukuse langusele või isegi kadumisele peale Rooma keisririigi lagunemist.

 

Uuringu autorite sõnul oli see tõenäoliselt seotud Rooma majandussüsteemi lagunemisega, kuigi oma osa võis olla ka kliimamuutusel ja 6. sajandi Justinianuse katkul. Kui linnad ja pikemad kaubateed keskajal jälle õitsele puhkesid, saabus Euroopasse ka uus rotilaine.

 

Kodurott on koduhiire (Mus musculus) ja rändroti (Rattus norvegicus) kõrval üks kolmest näriliseliigist, kes on levinud üle maailma. Nende leviku saladus peitub võimes inimestega koos elada ning ära kasutada nende toitu ja transporti.

 

Kodurotid olid Euroopas väga levinud vähemasti 18. sajandini. Seejärel nende arvukus langes – tõenäoliselt konkurentsi tõttu äsja Euroopasse levinud rändrotiga, kellest on nüüd saanud parasvöötmelise Euroopa domineeriv rotiliik. Eestisse jõudis kodurott ilmselt 13. sajandi paiku, kuid praeguseks leidub teda vaid Lõuna- ja Kagu-Eestis.

 

Uuringu autori David Ortoni sõnul teadsid uurijad juba pikka aega, et rottide levik on inimtegevusega seotud. Sestap oskasid nad kahtlustada, et roomlaste vallutusretked tõid rotid Euroopas endaga koos põhja poole. 

 

Ometi näitas uuring autorite hämmastuseks, et rottide levik paistis alanuvat ühest ainsast juhtumist. Kõik roomaaegsed rotiluud Inglismaalt Serbiani moodustasid geneetilises mõttes ühe rühma.

 

Kui rotid keskajal taas Euroopasse ilmusid, nägid uurijad Ortoni sõnul täiesti isesugust geneetilist käekirja. Jällegi kuulusid kõik geeniproovid Inglismaast Ungari ja Soomeni ühte rühma. Ortoni sõnul ei osanud uurijad nii selge tõestuse leidmist Euroopa korduvast koloniseerimisest ette näha.

 

Uuringu kaasautori Alex Jamiesoni sõnul on kodurottide põnev ajalugu Euroopas jäänud uuemal ajal domineeriva rändroti varju. Nüüd näitas kodurottide muistne DNA ära, kui hästi nende ja inimpopulatsioonide dünaamika teineteist peegeldavad.

 

Uuringu teise kaasautori He Yu sõnul näitab uuring suurepäraselt, kuidas inimestega koos elavad liigid nagu kodurott võivad anda aimu ajaloolistest ja majanduslikest oludest. Ühtlasi väärivad kodurotid liigina Yu sõnul praegusest rohkem tähelepanu. Uurijate sõnul võib töö öelda üht-teist ka inimeste liikumise kohta mandrite vahel.

 

Uurimus avaldati ajakirjas Nature Communications.

 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

 

Toimetaja: Airika Harrik

 

__________________________

Uudise autor: novaator.err.ee

VAATA ORIGINAALUUDIST SIIT!