Meemesilaste eluiga vähenes 50 aastaga poole võrra

Autor:

Selve Pitsal
Mesilased kärjel
PollyDot. Pixabay
Märksõnad

USA-s asuva Marylandi Ülikooli teadlased leidsid, et meemesilaste eluiga on lühenenud viimase 50 aastaga jäänud pea 50 protsenti. Kuigi töö järeldused aitaks selgitada mesilasperede kasvanud suremust, on uuringul omad kitsaskohad.

 

Euroopa mesilaste punase raamatu andmetel on pea iga kümnes metsmesilaseliik väljasuremise äärel. Samas ei saa inimkond mesilasteta läbi: tolmeldajateta ei kasvaks inimese toit ehk erinevad põllukultuurid, vahendab The Conversation.

 

Nüüd võib uus uuring seletada, miks on mesilasperede suremus üle maailma viimastel aastakümnetel kasvanud. Ameerika Ühendriikides oli meemesilaste suremus eriti suur 2006./2007. aasta talvel, mil osa mesinikke kaotas 90 protsenti oma sülemeist.

 

Seletamatult suurt meemesilaste suremust on täheldatud ka Kanadas, Austraalias, Belgias, Prantsusmaal, Hollandis, Kreekas, Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Šveitsis, Saksamaal, Soomes ja Poolas. Ühendkunigriigis hukkus 2012./2013. aasta külmal talvel 29 protsenti mesilasperedest.

 

Pool sajandit andmeid

 

Uuringu autorid Anthony Nearman ja Dennis van Engelsdorp kasutasid oma töös matemaatilist mudelit. Nad näitasid sellega, kuidas võib viia massilise mesilasperede kollapsini mesilaste lühem eeldatav eluiga.

 

Tuli välja, et alates 1969. aastast on mesilaste mediaaneluiga Ameerika Ühendriikides langenud 34 päevalt vaid 18 päevale.

 

Töörühm vaatles pesadest eemaldatud ja puuris peetud töölismesilasi, mitte metsmesilasi, mis võib töö tulemust mõjutada. Kui uuringu tulemused siiski pädevad, on maailmas toimuv autorite sõnul murettekitav. 

 

Autorid usuvad, et kaasajal elavaid mesilasi võivad varasemast sagedamini kimbutada haigused. Näiteks deformeerunud tiiva viirust täheldatakse tihedamini kui 40 aasta eest, kui viirus avastati. Haiguse üleilmse leviku taga on selle vaheperemehe varroalesta laienenud levik. 

 

Samuti võivad tänapäeva mesilasi nõrgestada uued taimekaitsevahendid, mida 50 aasta eest olemaski polnud. Sageli on pestitsiididega saastunud õietolm, millega mesilased oma vastseid toidavad. 

 

Seejuures võivad kaks muret teineteist võimendada. Väikeses koguses väga mürgiste pestitsiidide ehk neonikotinoididega kokku puutunud mesilased on haigustele vastuvõtlikumad.

 

Veel ühe seletusena oletavad autorid, et muutunud on mitmete geenivariantide esinemissagedus. Mesilaste eluiga on aga seotud otseselt nende geenidega. Mesinike otsused või looduslik valik võib anda eelise just lühema elueaga mesilastele.

 

Kõigi mure

 

Mesilaste elukaart ohustavad muudki tegurid. Eraldi uuringus leidsid Bristoli Ülikooli teadlased, et väetised muudavad õisi ümbritsevat elektrivälja. See omakorda muudab viisi, kuidas mesilased õisi tajuvad. Nad ei külasta neid enam nii innukalt kui varem.

 

Ühtlasi kaovad mesilastele sobivad elupaigad. Alates 1930. aastatest on Ühendkuningriigis üha intensiivsemaks muutuva põllumajanduse tõttu kadunud 97 protsenti looduslikest niitudest. 

 

Samas tekitab Marylandi Ülikooli teadlaste uus uuring rohkem küsimusi, kui see vastuseid pakub. Töö põhines vangistuses hoitud töölismesilaste kohta kogutud andmetel. Sel viisil uuritakse sageli just stressiallikate mõju mesilastele.

 

Harilikult kasutaks uurijad sellistes katsetes ka kontrollrühmi, mille mesilasi vaadeldakse samal ajal ja samadel tingimustel. Uue töö autorid kasutasid kontrollrühmana aga alates 1969. aastast tehtud varasemate sarnaste uuringute andmeid. Nad möönavad ka ise, et see on nende uuringu kitsaskoht. 

 

Niisiis on teadlastel uue töö tulemuste põhjal keeruline põhjapanevaid järeldusi teha. Kui aga leidub andmeid vabas looduses elavate mesilaste eluea kohta varasematel kümnenditel, annaks neid andmeid omavahel võrrelda.

 

Mida lühem on mesilaste eeldatav eluiga, seda vähem jõuavad nad taimi tolmeldada. Üle maailma sõltub mesilastest ja teistest tolmeldajatest 75 protsenti põllusaagist. Ühtlasi tolmeldavad mesilased umbes 80 protsenti kõigist metsikutest taimedest. Metsmesilaste eluea muutused pole küll veel teada, aga kui ka nende eluiga väheneb, tuleb töörühma sõnul uurida selle põhjuseid.

 

Teadlaste sõnul pole tegu üksnes mesilasi kibutava murega. Näiteks tursad saavad nüüd suguküpseks varem, kui nad pole veel oma täit kasvu saavutanud. Ülepüügi tõttu ei ela nad tihtilugu piisavalt kaua, et sedavõrd suureks kasvada.

 

Uuring avaldati väljaandes Scientific Reports.

 

Toimetaja: Airika Harrik

 

___________________________

Uudise autor: novaator.err.ee

VAATA ORIGINAALUUDIST SIIT!