Raport: halvima ennetamiseks tuleb taastada miljard hektarit ökosüsteeme

Autor:

Kaari Uibomägi
Loojang
PAVEL SBITNEV, PIXABAY

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) soovitab tungivalt maailma valitsustel taastada järgmise kümne aasta jooksul miljardi hektari jagu inimtegevuse mõjul rikutud maastikke. Teisisõnu soovitab ÜRO anda loodusele tagasi umbes Hiina-suurune maalapp.

 

Õigupoolest on see võrreldav maa-alaga, mida on maailma riigid juba lubanud taastada. ÜRO keskkonnaprogrammi raporti autorite sõnul liigub inimkond aga endiselt vales suunas. Maailma ökosüsteemid vaesuvad paljudel juhtudel kiirenevas tempos. Nüüd palubki ÜRO riikidel lubatu päriselt teoks teha ning taastada nii rikutud põllumaid ja metsi, kui ka jõgesid ja ookeane, vahendab ScienceAlert.

 

Raport hoiatab, et vajadus kahjustatud ökosüsteemide parandamiseks pole kunagi olnud nii tungiv kui praegu. Olukorra halvenemine õõnestab üldist arengut ning ähvardab praeguste noorte ja tulevaste põlvede heaolu. Ühtlasi on riikidel üha keerulisem ja kulukam oma püstitatud eesmärkidest kinni pidada, märgitakse raportis. ÜRO ekspertide sõnul pole praeguste kliimaeesmärkide ja jätkusuutliku arengu saavutamine võimalik ilma kümneaastase jõulise spurdita.

 

Kuigi raportis tuuakse positiivsete näidetena mitmeid välja mitmeid taasmetsastamise programme, peaks olema lähenemine mitmetahulisem. Ökosüsteeme tuleks taastada tervikuna. Muu hulgas hõlmaks see mulla seisundi parandamist, linnade rohelisemaks muutmist ja neid ümbritsevate ökosüsteemide taastamist kui ka merealade jätkusuutlikumat majandamist. Terviklähenemine aitaks lisaks looduse säästmisele parandada ka inimeste sotsiaalmajanduslikku heaolu.

 

Kui inimkonnal õnnestub taastada kas või murdosa ÜRO soovitatust, võiks olla saadav kasu märkimisväärne. Raporti kohaselt ulatuks isegi 350 miljoni hektari vaesunud maismaa- ja veeökosüsteemide taastamisel tekkivate ökosüsteemiteenuste väärtus aastani 2030 üheksa triljoni dollarini. Samuti eemaldaks taastetööd atmosfäärist pea 26 gigatonni jagu kasvuhoonegaase. Võrdlusena paiskas inimkond 2019. aastal õhku 33 gigatonni süsihappegaasi.

 

Maailm on nüüdseks nii tõsises kliimakriisis, et pelgalt kasvuhoonegaaside heitme kärpimisest ei pruugi enam kui 2 °C soojenemise ärahoidmiseks piisata. Ökosüsteemide taastamine aitaks siduda osa juba eritatud gaasidest, mis viiks inimkonna kolmandiku jagu lähemale 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkidele. 

 

Praeguseks on kolmandik maailma põllumaast halvas seisukorras ja kolmandik maailma söögikaladest ülepüütud. Alates 1970. aastatest on hävinenud pea 90 protsenti Maa märgaladest. Kõige loetletu tagajärjed mõjutavad raporti järgi juba praegu 40 protsenti maailma rahvastikust. Sealjuures ei ole täitnud veel ükski riik lubadusi oma ökosüsteemide kaitsmiseks.

 

Ekspertide sõnul võib samamoodi jätkates juhtuda, et looduse kõrval peab lõivu maksma majandus. Pool maailma SKT-st sõltub loodusest ja igal aastal hävivate ökosüsteemiteenuste väärtus moodustab maailma majanduse kogutoodangust kümme protsenti. Raport soovitab tungivalt kaotustrendi tagasi pöörata, sest looduse taastamine tasuks end sõna otseses mõttes ära.

 

Näiteks tooks ookeani kalapopulatsioonide taastamine igal aastal 32 miljardit USA dollarit lisatulu. Laiemas plaanis osutavad teadlased, et iga taastamisse investeeritud dollar toob hiljem majanduskasu kuni 30 dollarit.

 

Sellest kasu lõikamiseks tuleb raporti järgi aga tegutseda ruttu, sest tegutsemise edasilükkamine kujuneb veel kallimaks. Kui ökosüsteemid sama kiiresti edasi kaovad, võib maailm kaotada 2050. aastaks 10 triljonit USA dollarit üleilmsest majanduse kogutoodandust.

 

___________________________

Uudise autor:  Airika Harrik, Novaator.rr.ee

VAATA ORIGINAALUUDIST SIIT!