RMK teadusnõukogu toetab jääksoode metsastamise ning kuivenduskraavide mõju uuringuid

Autor:

Selve Pitsal

RMK teadusnõukogu valis välja kaks projekti, toetamaks kolme aasta jooksul Eesti teadlaste uurimistöid.

 

Ühe toetust saava projekti käigus selgitatakse välja, kuidas maksimeerida kasvuhoonegaaside sidumist jääksoode taastamisel, teisega tehakse kindlaks, kuidas mõjutavad kuivenduskraavide rekonstrueerimistööd kõdusoometsades veekvaliteeti. Samuti uuritakse, milline vee kaitsmiseks kasutusele võetud abinõu säästab keskkonda kõige tõhusamalt.

 

„Jääksoode metsastamine on üks võimalus, kuidas ammendunud ja hüljatud turbakaevandusalad uuesti kasutusele võtta. Projekt annab uusi teadmisi selle kohta, kuidas erinevad puuliigid jääksoos kasvama hakkavad ning millised saavad olema kasvuhoonegaaside emissioonid metsastatud jääksoost,“ selgitas projekti sisu ja eesmärki RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson. Ta lisas, et hüljatud jääksood emiteerivad rohkelt kasvuhoonegaase ning seda on võimalik vähendada jääksoode veerežiimi taastamise või jääksoode metsastamisega.

 

„Jääksoode metsastamise mõju kasvuhoonegaaside emissioonidele ei ole seni Eestis väga põhjalikult uuritud,“ tõdes ta.

 

Tõnissoni sõnul on metsamajanduse tarvis olulist teavet oodata ka teiselt toetust saanud uurimistöölt.

 

„Kõdusoometsad on metsakuivendamise tulemusena tekkinud viljaka mullaga kasvukohad, kus on tarvis, et kuivendussüsteem kindlasti toimiks, sest see tagab metsade kiire kasvu,“ täpsustas ta. Uurimisprojektiga hinnatakse erinevate keskkonnarajatiste tõhusust vees sisalduvate setete edasikandumise vältimisel ning neid teadmisi on võimalik rakendada, et vähendada metsaparandussüsteemide keskkonnamõju.
 

Tiheda pillirootaimestikuga tehismärgala/puhastuslodulodu suudab efektiivselt kinni püüda nii pinnasosakesi kui ka toitaineid. Teadlased hakkavad RMK toel uurima, milline vee kaitsmiseks kasutusele võetud abinõu säästab keskkonda kõige tõhusamalt. Foto: Kuno Kasak

Tiheda pillirootaimestikuga tehismärgala/puhastuslodulodu suudab efektiivselt kinni püüda nii pinnasosakesi kui ka toitaineid. Teadlased hakkavad RMK toel uurima, milline vee kaitsmiseks kasutusele võetud abinõu säästab keskkonda kõige tõhusamalt. Foto: Kuno Kasak.

 

Jääksoode projekti juhib Tartu Ülikooli loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander, kõdusoometsade projekti Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia kaasprofessor Kuno Kasak.

 

RMK toetab projekte kolme aasta jooksul kokku 430 000 euroga.

 

Tänavu pakkus RMK teadlastele välja kümme teemat, millele rahastust taotleda, taotlus esitati seitsmele projektile. Lisaks väljavalituid teemadele sooviti uurida metsavärvulisi, kuuse-kooreüraskit, metsaojasid ning koguda uusi teadmisi kaugseirest.

 

Teadusnõukogu hindas projekte kõrgelt – nende seas oli nii rakenduslikke kui ka rohkem baasteaduslikke. Valituks osutunud on heaks kombinatsiooniks mõlemast ning annavad RMK-le suuniseid paremaks metsamajandamiseks ja metsa hoidmiseks. Ühtlasi toovad need ka lisaväärtust teadusesse.

 

RMK teadusnõukogu alustas tegevust 2008. aastal. Selle aja jooksul on toetatud 19 rakendusuuringut ja välja makstud 2,8 miljonit eurot.
Toetatud uurimisprojektidega saab tutvuda siin: https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/teadustegevus/toetatud-uurimisprojektid

 

Juba lõppenud teadusuuringute tulemustega arvestab RMK oma igapäevatöös.

 

RMK teadusnõukogusse kuuluvad Tartu Ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased, RMK-d esindavad juhatuse esimees Aigar Kallas ja juhatuse liige Kristjan Tõnisson.

 

Lisainfo:
Kristjan Tõnisson
RMK juhatuse liige
kristjan.tonisson@rmk.ee
5691 8728

 

___________________________

Uudise autor: rmk.ee

VAATA ORIGINAALUUDIST SIIT!