Eesti looduskaitse rahastus tuleb peamiselt Euroopa Liidu fondidest ja riigieelarvest
Eesti looduskaitsevaldkonna rahastus tuleb peamiselt riigieelarvest ja erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Peamisteks rahastusallikateks on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EARDF), Euroopa Regionaalarengufond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja LIFE programm. Eesti on suutnud neid vahendeid efektiivselt taotleda ning kasutada, eriti 2014-2020 rahastusperioodil. Näiteks poleks ilma EL-i rahata poollooduslike koosluste hooldustoetus sedavõrd ulatuslik. Samavõrd oluline on ka Natura erametsatoetus, mis aitab kompenseerida saamata jäänud tulu erametsaomanikele.
Investeeringutest on suurima mõjuga olnud investeeringud keskkonnahariduskeskuste väljaarendamisse, külastuskorralduse taristu rekonstrueerimisse, kaitstavate soode taastamisse ja poollooduslike koosluste hooldamisega seotud investeeringutesse. Rahastusperioodil 2014-2020 lisandus olulise rahastatava tegevusena siirdekalade kudealade taastamine [1]. Suurimaks looduskaitse projektiks sel perioodil võib pidada Pärnu jõe ja selle lisajõgede elupaikade taastamist, mille raames avati kalade rändeteed ja taastati koelmualasid kokku 1220 ha ulatuses.
Looduskaitse rahastamisel on oluline osa Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi looduskaitse programmil. Selle eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine. KIK looduskaitse programm on taganud looduskaitseliste tegevuste operatiivsuse ja paindlikkuse [1]. KIK on toetanud näiteks Eesti linnuatlase ja taimeatlase valmimist, uuringute läbiviimist, punase nimestiku hindamist, poollooduslike koosluste taastamist, karuputke tõrjet jpm.
KIK rahastab projekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodi müügi tuludest ja Euroopa Liidu struktuurifondidest. KIK-ist saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Täpsemalt loe siit.
Ülevaate EL suuremate fondide, Euroopa majanduspiirkonna toetuste ja keskkonnainvesteeringute keskuse looduskaitse programmi rahakasutuse kohta kolmel EL rahastusperioodil (2004 - 2006, 2007 - 2013, 2014 - 2020) leiab siit: looduskaitse rahastamine.
______________________________
[1] Kukk, L. 2020. Looduskaitse rahastamine. Roasto, R., Tampere, U. (toim). Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn: 75-79.