Uudised

1. juunil alustas taas H2O külastusmäng, mis viib suve jooksul loodussõpru seiklema Eestimaa põnevatesse loodus- ja teaduskeskustesse, kus koos pere ja sõpradega nuputades targaks saada.

Käimasolev looduskaitsekuu ja selle juhtmõte – püsiv ja muutuv Eesti looduses – kutsub üles meie looduse käekäiku märkama ja mõtisklema inimese rolli üle neis arengutes. Loe Rainer Vakra arvamuslugu, mis ilmus 25. mail Maalehes.

Läänemere idarannikut kaitsnud merejää moodustub temperatuuritõusu tõttu hiljem, mis laseb sügistalvistel tormidel üha kauem rannikut räsida.

Eesti inimeste joogivees leidub võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega rohkem radioaktiivseid aineid, kuid teadlaste sõnul ei kujuta need tervisele märgatavat ohtu. Küll aga võiks anda see mõtteainet vee käitlemisega tegelevatele ettevõtetele.

Eestlased on aastast aastasse üha rohkem mururoboti usku, samal ajal vähendab pidev niitmine elurikkust.

Kliimamuutus toimub liiga kiiresti, et paljudele teistele liikidele elupaika pakkuvate korallrahude päästmiseks piisaks pelgalt nende kaitse alla võtmisest, nendib Tartu Ülikooli mereökoloogia professor Jonne Kotta.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon hoiatas sel nädalal, et üleilmne keskmine õhutemperatuur võib järgmise viie aasta vältel kerkida vähemalt ajutiselt 1,5 °

Aastaajad on Eestis nihkes ja näiteks varakevad algab siin 70 aasta taguse ajaga võrreldes kuu aega varem. Loodusteadlaste sõnul võib muutus anda mõnele liigile võimaluse turvalisemalt sigida, kuid teiste vahel konkurentsi teravdada.

Maailma linnustik on languse teel. Meie sulissõprade arvukus kahaneb kõikjal.