Uudised

Erinevalt metsaraietest pole põllu- ja heinatööde tegemise aega võimalik pesitsusrahu huvides nihutada.

Ameerika teadlaste värske analüüs näitab, et põllukultuuride saagikus võib suureneda Hiinas neljandiku võrra ja mujal maailmas kümme protsenti, kui lämmastikoksiide paisat

Eestis kipub praegusajalgi liiga palju toitaineid intensiivse põllumajanduse tõttu veekeskkonda jõudma ning paljude siseveekogude veekvaliteet on just seetõttu kesises või halvas seisus.

Mõnes maailmanurgas on putukate arvukus järsult poole võrra vähenenud.

Üleväetatud või võssakasvanud rohumaad ei saa taastada pelgalt õigete liikide seemneid külvates. Oluline on arvestada, kuidas suudavad erinevates tingimustes kasvanud taimed rohumaa mullas elavate organismidega terviku moodustada.

Rahvusvahelises uurimuses kaardistasid erinevate Euroopa riikide teadlased pingekohti põllumajandusest tekkiva keskkonnakoormuse ja elurikkuse säilitamise vahel.

Hiljuti ilmunud rahvusvahelises uuringus analüüsiti Läänemere seisundit mõjutavaid inimtegureid erinevate teadusvaldkondade pilgu läbi.

Kuigi tavalised putukamürgid töötavad ligi sajaprotsendilise tõhususega, teevad need kahju teistelegi põllul toimetavatele liikidele.

Kliima ja maastike muutumine mõjutavad olulised liigi arvukust: arvukus võib kahaneda, nagu on juhtunud paljude põllulindudega, kuid ka suureneda nagu näiteks Põhja-Ameerika ja Euroopa haneliste puhul.

Esimeste kevadilmadega on Eestisse saabunud ka hall-lõokesed, sookured ja esimesed haneparved. Ornitoloog Tarvo Valker rääkis saates "Terevisioon", milliseid liike on meile lähiajal veel oodata. Põllumehed päästaks tema sõnul hanerüüste käest aga väiksemad põllulapid.