Kuivad nõmmed katavad lainjaid või enam-vähem tasase pinnamoega liiva-alasid sisemaal, kust nõmmemetsad (vahel ka palumetsad) on maha raiutud või metsapõlengus hävinud. Rannikulähistel levinud kanarbiku- ja kukemarjanõmmedega (2320) võrreldes on sisemaanõmmede taim- ja muldkattel enamasti pikem arengulugu: sageli on tegemist kunagistele metsa-aladele kujunenud teiskooslustega. Õhukese või keskmise tüsedusega liivmulla ülemised kihid kuivavad sademevaestel aegadel läbi, nii et nõmmedel saavad kasvada vaid kuiva taluvad taimeliigid. Taimkate on tavaliselt hõre, madal ja liigivaene, valitsevad liivalembesed taimed (psammofüüdid).
Nõmmed on meil levinud peamiselt läänesaartel, Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis.
Hõlmab Paali kasvukohatüüpe: 2121. Kuiva nõmmeniidu kasvukohatüüp, 2131. Kuiva paluniidu kasvukohatüüp.