Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede (1160) eraldumisel merest. Lõugaste soolsus sõltub ühelt poolt veevahetusest merega ja teiselt poolt sademete hulgast ning mageda vee sissevoolust. Jõgede lehtersuudmetega (1130) võrreldes tuleb siia magedat vett vähem. Rannikulõukaid hinnatakse eelkõige ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu. Siinne vesi sisaldab rohkesti kloriide ja sulfaate. Tüsedat põhjamuda katavad sageli mändvetikad, elustik on enamasti vaene. Taimhõljum (fütoplankton) on küll liigirikas, kuid väikese biomassiga (arvatavasti toidukonkurentsi tõttu mändvetikatega), selles leidub soolalembeseid vetikaid, eriti ränivetikaid.
Rannikulõukad on meil levinud põhiliselt Lääne-Eestis ja sealsetel saartel: Sutlepa meri Läänemaal, Käomardi laht Pärnumaal, Oessaare ja Mullutu-Suurlaht Saaremaal, väikesed lõukad Väinamere saartel jm.
Hõlmab Paali 6116. Soolatoitelise (halotroofse) veekogu kasvukohatüüpi.