Anna teada, kui kohtad talvituvat nahkhiirt!
Vabatahtlikus seires osalemine aitab õppida tundma liike ning annab võimaluse igaühel panustada oma kodupiirkonna looduse uurimisse ja selle hea käekäigu tagamisse. Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärkideks on:
- talvituvate nahkhiirte liikide leviku kaardistamine;
- keldrite olulisuse hindamine nahkhiirte talvituspaigana;
- teadlikkuse tõstmine talvituvate nahkhiirte osas.
Edasta oma vaatlused Loodusvaatluste nutirakenduse abil.
Использованная литература:
Jaga oma seirekogemusi ning küsi küsimusi
Projekti tulemuste kokkuvõte
Роль волонтеров:
Andmete kogumine
Цельl:
Talvituvate nahkhiirte liikide leviku kaardistamine
Результаты проекта:
Vabatahtliku seire projekti käigus esitati Loodusvaatluste nutirakenduse kaudu 𝟕𝟗 𝐯𝐚𝐚𝐭𝐥𝐮𝐬𝐭 𝟔𝟗-𝐥𝐭 𝐯𝐚𝐚𝐭𝐥𝐞𝐣𝐚𝐥𝐭. 33 korral vaadeldi pruun suurkõrva (Plecotus auritus) ja 43 korral põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii). Esitati ka kolm null-vaatlust, mis tähendab, et antud keldrist nahkhiiri ei leitud.
Kokku loendati vabatahtliku seire raames 𝟏𝟕𝟓 𝐢𝐬𝐞𝐧𝐝𝐢𝐭. Arvukaim liik oli põhja-nahkhiir 94 isendiga ning talle järgnes pruun-suurkõrv 81 isendiga.
Kuigi vaatluseid esitati vähem kui eelmisel aastal, saabus sel korral neid kõikidest maakondadest. Enim vaatlusi tehti Pärnu-, Põlva- ja Saare maakonnas. Kõige rohkem nahkhiiri loendati ühes Viljandi maakonnas Kärevere külas asuvast keldrist, kus oli koos tervelt 17 unne suikunud imetajat.
Loe pikemat kokkuvõtet 𝐊𝐞𝐬𝐤𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚𝐚𝐠𝐞𝐧𝐭𝐮𝐮𝐫𝐢 𝐛𝐥𝐨𝐠𝐢𝐬𝐭: https://keskkonnaagentuur.ee/node/1626
Kokku loendati vabatahtliku seire raames 𝟏𝟕𝟓 𝐢𝐬𝐞𝐧𝐝𝐢𝐭. Arvukaim liik oli põhja-nahkhiir 94 isendiga ning talle järgnes pruun-suurkõrv 81 isendiga.
Kuigi vaatluseid esitati vähem kui eelmisel aastal, saabus sel korral neid kõikidest maakondadest. Enim vaatlusi tehti Pärnu-, Põlva- ja Saare maakonnas. Kõige rohkem nahkhiiri loendati ühes Viljandi maakonnas Kärevere külas asuvast keldrist, kus oli koos tervelt 17 unne suikunud imetajat.
Loe pikemat kokkuvõtet 𝐊𝐞𝐬𝐤𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚𝐚𝐠𝐞𝐧𝐭𝐮𝐮𝐫𝐢 𝐛𝐥𝐨𝐠𝐢𝐬𝐭: https://keskkonnaagentuur.ee/node/1626