29. jaanuaril algas yin puumao aasta. Hiinlased peavad madu hea õnne kuulutajaks, sest salapärane madu on seotud saladuste, suurte teadmistega ja nende targa kasutamisega.
Lume sulades ja soojemate ilmade saabudes väljuvad roomajad oma talvitumispaikadest. Kõigusoojaste loomadena on roomajad aktiivsemad just soojade ilmadega ning päikselisemates kohtades ja seepärast võib neid kohata kevadel ka teedel end soojendamas. Eestis on vähemalt viis liiki roomajaid: rästik, nastik, vaskuss, kivisisalik ja arusisalik. Nad kõik on Eestis looduskaitse all.
Anna meile teada kui juhtud maoaastal roomajat kohtama, nii saame üheskoos nende levikuinfot täiendada. Anna oma vaatlustest meile teada Loodusvaatluste nutirakenduse või PlutoF GO äpi kaudu. Võimalusel lisa vaatluse juurde foto. Sisalikke pildista pealt või küljelt, rästiku ja nastiku fotolt võiks olla näha ka looma pea, vaskussi puhul lisa võimalusel foto peast (pildistatuna ülalt), nii et oleks näha pealael paiknevad soomused (aitab ekspertidel liiki määrata). Ära võta sisalikke ja vaskussi pildistamiseks kätte, ohu korral võivad nad oma saba maha jätta!
Roomajad vajavad meie tähelepanu, sest neid ohustab elupaikade sh talvitumispaikade kadumine ja killustumine, mida põhjustavad intensiivne maakasutus, kuivendustööd, elamu- ja tööstusarenduste ning teedevõrgu laienemine. Roomajad mängivad olulist rolli ökosüsteemis, olles nii saakloomad kui ka kiskjad, reguleerides putukate ja väikeloomade populatsioone.
Kaardistamise juhendi ja rohkem infot liikide kohta leiad Loodusveebist.
Harrastusteaduse projekte toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.