Ujurid on Eestis üsna vähe uuritud mardikate rühm, sest ujuritega tegelevaid eksperte on vähe. Puudu on olnud ka harrastajatele sobivatest ja lihtsatest määrajatest ning uurimismeetoditest.
Ujurite vabatahtliku seire eesmärgiks on ujuriliikide leviku ja pikemas perspektiivis ka leviku muutuste jälgimine. Lisaks kaitsealuste liikide - laiujur ja lai-tõmmuujur - leviku täpsustamine.
Ujurid on veekogude ökosüsteemi oluliseks osaks. Enamik ujuriliike on röövtoidulised ning toituvad veeselgrootutest, näiteks sääsevastsetest, väikestest limustest ja vähilaadsetest. Seeläbi aitavad nad kontrollida teiste liikide populatsioone ja säilitada ökosüsteemi tasakaalu. Samas on ujurite vastsed ja valmikud ka ise toiduks paljudele vee- ja kaldalindudele, kaladele ning teistele veekeskkonnas elavatele kiskjatele. Lisaks peegeldavad ujurite mitmekesisus ja arvukus nii vee kvaliteeti kui elupaikade seisundit.
Ujurite püüdmine ja tavalisemate liikide määramine on huvi korral jõukohane kõigile. Kuidas ujureid nende vahendite abil püüda loe Loodusveebist.
Anna oma vaatlusest meile teada, kasutades Loodusvaatluste nutirakendust või PlutoF GO äppi.
TÄHELEPANU!
Android-seadmetes ei ole praegu võimalik Loodusvaatluste nutirakendusse Smart-ID-ga sisse logida. Palume võimalusel kasutada sisselogimiseks Mobiil-ID-d või esitada vaatlus PlutoF GO rakenduses. iOS-seadmetes toimib sisselogimine nii Smart-ID kui ka Mobiil-ID-ga. Vabandame ebamugavuse pärast!
Kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.