Künnivareseid ja harakaid kohtame sageli nii asulates (parkides) ja nende lähiümbruses kui ka põllumajandusmaastikes. Nad on nutikad ja kohanemisvõimelised liigid, kelle pesitsemine ja arvukus annavad väärtuslikku teavet meie maastike muutuste kohta.

Haraka ja künnivarese vabatahtliku seire eesmärk on hinnata pesitsevate paaride arvukust, et saada paremad alusandmed iga kuue aasta tagant koostatava linnudirektiivi aruande jaoks. Mõlemad liigid on riikliku seirega seni kehvasti kaetud, mistõttu on nende arvukuse ja leviku andmed lünklikud ning muutuste hindamine keeruline.

Kuna need linnud pesitsevad sageli hästi nähtavates kohtades – parkides, taluhoovide ja põldude läheduses puudes ning kõrgemates põõsasastes, hekkides– saavad ka loodushuvilised nende jälgimisel panustada. Iga märgatud pesa või pesakoloonia aitab paremini mõista, kuidas need liigid meie maastikes toime tulevad. Ühiste tähelepanekute abil saame jälgida muutusi nende populatsioonides. 
 

MÄÄRAMINE

Künnivares (Corvus frugilegus)

Künnivares on keskmise suurusega must vareslane, kelle sulestik on ühtlaselt läikiv must, sageli metallse sinaka või lillaka helgiga. Täiskasvanud lindudel on iseloomulik paljas hallikasvalge noka tüvik (noka peapoolne osa), mis eristab teda teistest varese liikidest. Nokk on tugev ja terav ning üldmulje on saledam ja veidi pikema nokaga kui näiteks hallvaresel.

Kus pesitseb?

Kõrgetel puudel asuvate kolooniatena asulates ja asulate lähiümbruses (pargid, pargitaolised puistud).

Loendusmeetod

Pesade loendus kogu koloonia ulatuses

• Otsi puid, kus on palju suuri okstest pesi (koloonias võib olla mõnest pesast kuni kümnete pesadeni)
• Märka regulaarselt samasse puusse lendavaid ja pesade kallal toimetavaid linde
• Loenda kõik nähtavad pesad

Loodusvaatluste nutirakenduses

• Projekt: Riiklik keskkonnaseire programm: Linnukolooniad
• pesade koguarv (pesitsusvälisel perioodil või siis kui koloonia on asustamata)
• kasutuses olevate pesade koguarv (pesitsusperioodil, lind pesal, ehitusmaterjali kandmine)
• Registreerimise viis: vaatlus
• Pesitsuskindluse määramine kindel pesitsemine (vali üks allolevatest):
  • Leitud samasuvine pesa või munakoored
  • Vanalind külastab pesa või pesal hauduv vanalind
  • Poegadega pesa

PlutoF GO äpis

• Projekt: Riiklik keskkonnaseire programm: Linnukolooniad
• pesade koguarv (pesitsusvälisel perioodil või siis kui koloonia on asustamata)
• kasutuses olevate pesade koguarv (pesitsusperioodil, lind pesal, ehitusmaterjali kandmine)
• tegevus: n - pesaleid
• võimalusel ka pesitsuskindlus:
  • E – vanalind ehitab pesa või kannab pesamaterjali või siis leitakse värske pesamaterjaliga tühi pesa
  • VT – vanalind kannab roojapalli või viib poegadele toitu
  • PP – poegadega pesa
     

NB! Kui kõiki pesi pole võimalik korraga näha, loenda puu kaupa ja summeeri. Kui pesad on ühe koloonia piires väiksemates gruppides, võib ühe koloonia sisestada ka mitme vaatluse abil.

Harakas (Pica pica)

Harakas on kergesti äratuntav mustvalge sulestikuga lind. Tema pea, rind ja selg on süsimustad, kuid kõht ja õlad on valged. Tiivad ja eriti pikk saba helgivad valguses roheka ja sinaka metallse läikega. Harakas on saleda kehaehitusega ning tema pikk saba moodustab suure osa kogu keha pikkusest.

Kus pesitseb?

• Üksikpaaridena asulates ja külamaastikes
• Pesa paikneb keskmise kõrgusega puus või põõsas, ka madalates ja tihedates kuusehekkides
• Suur kuppellaega oksapesa

Loendusmeetod

Loendada võib:

1. linnu/lindude vaatlus

2. pesa vaatlus: 1 kasutuses pesa = 1 paar.

Loodusvaatluste nutirakenduses

• Projekt: Riiklik keskkonnaseire programm: Linnukolooniad
• nähtud lindude arv

PlutoF GO äpis

• Projekt: Riiklik keskkonnaseire programm: Linnukolooniad
• lindude ja paaride arv
• tegevus 

  • p – paiksed linnud (nt lind linnud istuvad oksal )

  • ü – ülelennul olev lind, kelle kohta ei osata öelda on ta rändel või ei

• pesade koguarv (pesitsusvälisel perioodil või siis kui koloonia on asustamata)
• kasutuses olevate pesade koguarv (pesitsusperioodil, lind pesal, ehitusmaterjali kandmine)
• Registreerimise viis: vaatlus
• Pesitsuskindluse määramine kindel pesitsemine (vali üks allolevatest):
  • Leitud samasuvine pesa või munakoored
  • Vanalind külastab pesa või pesal hauduv vanalind
  • Poegadega pesa

• Projekt: Riiklik keskkonnaseire programm: Linnukolooniad
• pesade koguarv (pesitsusvälisel perioodil või siis kui koloonia on asustamata)
• kasutuses olevate pesade koguarv (pesitsusperioodil, lind pesal, ehitusmaterjali kandmine)
• tegevus: n - pesaleid
• võimalusel ka pesitsuskindlus:
  • E – vanalind ehitab pesa või kannab pesamaterjali või siis leitakse värske pesamaterjaliga tühi pesa
  • VT – vanalind kannab roojapalli või viib poegadele toitu
  • PP – poegadega pesa

Märgi üles (PlutoF GO näitel):

• paaride arv
• tegevus:

p - paiksed linnud

n - pesaleid

• võimalusel ka pesitsuskindlus:

K – vanalind külastab arvatavat pesapaika (nt pesa tihedas kuusehekis)

E – vanalind ehitab pesa või kannab pesamaterjali või siis leitakse värske pesamaterjaliga tühi pesa

VT – vanalind kannab roojapalli või viib poegadele toitu