Üleujutusalade metsad jõe- ja ojalammidel, samuti ajuti üleujutatavatel järvekallastel, kus muld on rikastunud tulvaveesetetega. Metsa liigiline koosseis ja struktuur olenevad sellest, millises lammiosas see kasvab. Lammi-lodumetsad on kujunenud lammi madalamatel, seega kauemaks tulvavee alla jäävatel osadel. Kõrgemaid kaldavalle katavad laialehised lammimetsad (91FO).
Õhema turbakihiga lammi-lodumetsa puurindes valitseb sanglepp, kohati ka saar, tüsedama turbakihi korral sookask; üpris liigirikkas rohurindes kasvab lodutaimede kõrval ka salumetsade liike.
Lammi-lodumetsi võib näha peamiselt Pedja, Koiva, Mustjõe, Pärnu, Halliste, Raudna, Lemmjõe, Võhandu, Piusa, Poruni ja Jänijõe ääres.
Hõlmab Paali kasvukohatüüpi 1411. Madalsoometsa kasvukohatüüp.
Elupaigatüüp 91E0 levikukaart (esinemisalad kolmes esinemisklassis ja inventeeritud elupaigad).