Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad üksnes murrutusjärsakuga pangad merelainete otsese mõju piirkonnas (need pankrannad, mis ei allu lainete murrutusele, kuuluvad elupaigatüüpi 8210). Murrutusjärsaku kõrgus on Eesti pankrannikuil paarist meetrist mitmekümne meetrini. Pangajärsaku ülemise osa moodustavad sageli mitmesugused jääajajärgsed setted, nagu rannakruus või -klibu, mille varisemisel järsaku jalamile võivad tekkida ajutised rannavallid.
Taimestu kujunemine sõltub siin nii pankranna geoloogilisest ehitusest, merele avatusest kui ka inimmõjust. Taimkate areneb vööndiliselt: lõhe- ja eendikooslustest järsakutel kuni lausalise taimkatteni panga laugemas ülaosas, kus aluspõhja katab juba mullakiht.
Eesti tuntumad tänapäevalgi lainetele avatud paepangad on Utria, Pulli, Püssina, Panga, Ohessaare, Ninase, Osmussaare, liiva- ja paekiviga pangad Pakri poolsaarel ja Türisalus ning liivakivipangad Suurupis ja Rannamõisas.
Hõlmab Paali kasvukohatüüpe: 4111. Paekivitaimestu kasvukohatüüp, 4112. Liivakivitaimestu kasvukohatüüp.