Harilik kopsusamblik
Eestimaa Looduse Fond

Kodanikuteaduse algatus “Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!” 

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub kõiki huvilisi kaasa lööma kodanikuteaduse algatuses “Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!”, mille käigus kaardistatakse meie metsasamblikke.  Osalejate panus aitab Tartu Ülikooli samblikeuurijatel saada ülevaate, millised samblikud on meie metsamaadel levinud ja anda soovitusi samblike liigirikkuse säilitamiseks tulevikus.

Teadusalgatuses osalemise saab hõlpsasti ühendada perekondliku jalutuskäigu, jooksuringi või matkaga loodusesse. Algatuses osalemiseks tuleb lihtsalt minna metsa või raiesmikule, leida seal jämedaim puu, teha foto ning panna mobiilsesse või paberil vaatlusvormi kirja oma tähelepanekud. Vaatlusandmed saab mugavalt sisestada ning rohkem infot algatuse kohta leiab veebilehel www.samblikud.ee.

Seni ei ole samblike levikut Eestis väga ulatuslikult uuritud, kuna samblikega tegelevaid teadlasi on Eestis vähe. “Inimesed saavad siin teadlastele appi tulla, et koguda just üle Eesti samblike kohta andmeid ning panustada nõnda looduskaitses vajalike teadusandmete kogumisse. Lisaks annavad teadlased osalejatele liigileidude kohta tagasisidet ning nõnda saavad ka inimesed ise oma kodu-  või puhkepiirkonna looduse kohta nii mõndagi uut teada,” rääkis ELFi looduskaitse ekspert ja algatuse eestvedaja Silvia Lotman.

Sageli arvatakse, et samblikud on taimed, tegelikult on nad aga nutikad seened, kes on õppinud koos elama mikrovetikate või tsüanobakteritega. “Tihtilugu tagaplaanile jäävad samblikud täidavad looduses tähtsat rolli. Näiteks osalevad mullatekkes, seovad õhust süsinikku, pakuvad loomadele varjupaika ning väärt kõhutäit ja palju muud,” ütles Tartu Ülikooli samblikeuurija Polina Degtjarenko. “Soovime kogutud andmete põhjal hinnata mitmete metsamblikke seisundit Eesti metsades ning anda soovitusi samblikega arvestavamaks metsade majandamiseks.”

Teadusalgatuse raames oodatakse kõiki samblikuvaatlusi suurimatest puudest ja nendel leiduvatest samblikest, muuhulgas on teadlaste huviorbiidis vanade metsadega seotud samblikud: harilik kopsusamblik, kilpsamblikud, haava-tardsamblik ja jahu-hallsamblik. 

Teadusalgatus  “Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!” toimub ELF projekti “NaturallyEst” raames. Algatust veab ELF koos Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi teadlastega. ELF tänab projekti rahastajaid: Euroopa Liidu LIFE’i programmi, SA Keskkonnainvesteeringute Keskust ja Sigrid Rausingu Fondi.

Tags describing the project:

Goal:

Koguda üle Eesti samblike andmeid, et mõista, kuidas samblikud meie metsamaal levivad ning kuidas metsa majandamisel samblikega paremini arvestada.

Project results:

Tänavu jaanipäevast oktoobri lõpuni metsasamblike vaatlusi kogunud algatus „Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!“ lõppes edukalt 𝟏𝟏𝟎𝟏 𝐯𝐚𝐚𝐭𝐥𝐮𝐬𝐞𝐠𝐚, teadlased on esmased tulemused nüüd ka kokku võtnud. Samblike vaatlemine sai finiši loodusteaduse ja tantsukunsti koostöös, kui Tähtvere Tantsukeskuse noored lõid samblikest inspireerituna tantsulise lühifilmi „Samblike süles“.

Samblikevaatlusi koguti metsast ja raiesmikelt, kus tuli pildistada puutüvel samblikke ja täita ära samblikud.ee lehel olev vaatlusvorm. Seda suurepärast võimalust kasutasid vähemalt 𝟒𝟔𝟎 𝐯𝐚𝐚𝐭𝐥𝐞𝐣𝐚𝐭 𝐮̈𝐥𝐞 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢. Vaatlusi tehti kõigis maakondades, enim Harju-, Saare- ja Pärnumaal. Fotode põhjal määrasid samblikke teadlased, kes saavad kodanike tehtud vaatlusi oma teadustöös kasutada.

Kõige sagedamini tuvastasid teadlased fotodelt 𝐡𝐚𝐫𝐢𝐥𝐢𝐤𝐤𝐮 𝐡𝐚𝐥𝐥𝐬𝐚𝐦𝐛𝐥𝐢𝐤𝐤𝐮, 𝐡𝐚𝐫𝐢𝐥𝐢𝐤𝐤𝐮 𝐣𝐚𝐡𝐮𝐬𝐚𝐦𝐛𝐥𝐢𝐤𝐤𝐮 𝐣𝐚 𝐥𝐨̈𝐨̈𝐯𝐞𝐬𝐚𝐦𝐛𝐥𝐢𝐤𝐤𝐮 – need liigid on ka Eesti metsades ühed sagedasemad. Rõõmustavalt palju tuli vaatlusi saartelt ning erinevatelt kaitsealadelt. Need täiendasid oluliselt levikuandmeid nii haruldasemate (näiteks väävel-, jalg- ja limasamblike), kaitsealuste (näiteks männi-soomussambliku) kui ka 10 vääriselupaiga tunnusliigi kohta. Saadetud fotodel esines kokku ligikaudu 130 liiki.