Keskkonnahoidlike riigihangete analüüs.

SEI Tallinn on välja andnud "Keskkonnahoidlike riigihangete analüüsi"

Keskkonnahoidlik riigihange (KHRH) tähendab minimaalse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Seega on KHRH defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. KHRH rakendamise õiguslik alus tuleneb Euroopa Liidu (EL) õiguspoliitilistest dokumentidest ja õigusaktidest.

 

Keskkonnasäästliku hankimise tähtsusele on viidatud Euroopa Komisjoni 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“. 1 Riigihangete direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL sisaldavad samuti säästvale tarbimisele keskenduvat ja keskkonnahoidlikku mõttelaadi. Direktiivid tuginevad ELi toimimise lepingu artiklile 11, mille kohaselt on nõutav, et liidu poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse integreeritakse keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist.

 

Euroopa Liidus on keskkonnahoidlike riigihangete korraldamist sihikindlamalt toetatud alates 2008. aastast, mil säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskavaga 2 ning keskkonnahoidlike riigihangete teatisega3 loodi alus KHRHde edendamiseks Euroopa Liidus. Ka Eestis on kasutusele võetud hulgaliselt meetmeid, et KHRHde korraldamist toetada ning hankijate teadlikkust suurendada.

 

Kuigi hankijatele on keskkonnahoidlike tingimuste kasutamiseks loodud õiguslik alus ning loodud on ka erinevaid toetusmehhanisme, ei ole see toonud kaasa KHRHde osakaalu oodatud kasvu. Rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna 2018. aasta ülevaate4 kohaselt ja riigihangete registrisse märgitud andmete alusel moodustas keskkonnahoidlike hangete osakaal hangete arvu järgi 3% kõigist 2018. aastal korraldatud hangetest.

 

Käesoleva analüüsi laiem eesmärk on parandada Eesti KHRHde süsteemi, et tõhustada selle toimimist ning toetada KHRH laialdasemat kasutuselevõttu.