Uudised

Keskkonnaministeerium annab tänasel galaõhtul üle aasta tähtsaimad keskkonnaauhinnad. Juba traditsioonilistele keskkonnateo ja keskkonnasõbraliku ettevõtte auhindadele on tänavu lisandunud mitu uut kaalukat tunnustust.

 

Nädalavahetusel läbis Kabli linnujaama soodsate ilmaolude tõttu korralik kakkude ränne. Kokku rõngastati kahe ööga 11 kõrvukrätsu, 1 sooräts, 1 kodukakk, 1 karvasjalg-kakk ja 1 händkakk.

 

Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud uuringus analüüsiti ligi 40 000 taimeliigi maapealseid tunnuseid ja enam kui 2000 liigi kohta kogutud juurestikuandmeid.

Mesilaste elu tundub olevat linnas lihtsam kui maal, vähemalt selle poolest, et linnakivide vahel leiavad nad toitu tõenäoliselt kodule lähemalt kui põldude vahel.

Kunagi ennemuistsel ajal sõid maod peamiselt putukaid ja sisalikke. Kui aga Maale langenud asteroid 66 miljonit aastat tagasi dinosaurused hävitas, hakkas madude toidulauale jõudma suuremal hulgal ka linde ja imetajaid.

 

Keskkonnaagentuuri tellimusel kaardistavad Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased ELME projektis 2023.

Sügisel haaravad paljud meist innukalt reha järele ja asuvad maha langenud puulehti kokku riisuma. Paikades, kus lehed meid tegelikult ei sega, tasub need jätta looduse loomulikku aineringlusse.

 

Putukaid on maailmas palju, kuid tundub, et siiski mitte nii palju, kui neid veel üsna hiljuti oli. Teated putukate arvukuse, aga kohati ka liigirikkuse kahanemisest teevad paljudele muret.

Mõned loomad munevad mune, teised, niinimetatud elussünnitajad, toovad ilmale munast ümbritsemata poegi. Evolutsiooniliselt on munemine vanem nähtus kui elussünnitus; viimane on aga loomariigi ajaloos tekkinud mitmel eri korral.