Maapõue uurimine ja puursüdamikud

Maapõue uurimine ja puursüdamikud

Puursüdamik on kivimi või sette sambake, mis on võetud puuraugust spetsiaalselt selleks ette nähtud puurimisviisiga. Puursüdamik on oluline geoloogilise informatsiooni allikas, mille põhjal saab teavet maapõues esinevate kivimite ja setete kohta. Südamiku järgi määratakse kindlaks kivimikihtide omadused (mineraalne ja keemiline koostis, struktuur jne), järjestus, paksus, vanus jms [12].

 

Eestis hakati puurauke puurima 19. sajandil, algul enamasti kaevudeks. Puursüdamikke hakati võtma alles 20. sajandi algupoole seoses põlevkivi ja fosforiidi uuringutega. Eesti vanimad säilinud puursüdamikud pärinevad aastail 1937–1938 Jõhvi magnetanomaalia alal puuritud 505 meetri ja 721 meetri sügavusest puuraugust. 1950. aastatel rajati põlevkivi ja fosforiidi uurimise käigus Virumaale kümneid tuhandeid puurauke. Geoloogiliste uuringute kõrgaegadel ehk aastatel 1960–1985 puuriti aastas kuni 30 kilomeetrit puurauke. Viimastel kümnenditel on puursüdamikke võetud vaid kilomeetri jagu aastas [3]. Eesti pikim puursüdamik on 815,2 m ja pärineb 1990. aastal Kärdla meteoriidikraatri keskmesse puuritud Soovälja puuraugust Hiiumaal [2].

 

Kui Põhja-Eesti on hästi läbi uuritud, siis Lõuna-Eesti maapõu suures osas alles ootab teadlasi end avastama.

 

Riigi omandis olevaid puursüdamikke (kokku 145 000 m pikkuses) hoitakse hoidlates, mis asuvad Arbaveres (Lääne-Virumaa), Keilas ja Tuulas (Harjumaa), Särghaual (Pärnumaa) ning Turjal (Saaremaa) [4]. Puursüdamike hoiustamine võimaldab neid kasutada uute geoloogiliste ülesannete täitmisel, s.t alaneb kavandatavate geoloogiliste tööde (geoloogiline kaardistamine, hüdrogeoloogia, maavarade uurimine) maksumus ja suureneb Eesti maapõue geoloogilise ehituse uurimise usaldusväärsus.


 


__________________________________________________

[1] Rammul, Ü. Niitlaan, E. Reinsalu, E. Keerberg, L. (koostajad). 2017. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo Steiger https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:332505/292132/page/1

[2] Eesti Geoloogia Seltsi veebileht http://www.egeos.ee/egeos/geoteave/puursudamikud/

[3] Eesti põuest pool (p)uurimata. Loodusesõber 3/2012 - http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel2071_2046.html

[4] Eesti Geoloogia Seltsi veebileht http://www.egeos.ee/egeos/geoteave/puursudamikud/