Uudised

Muutuvate keskkonna- ja kliimatingimuste valguses on uute liikide Eestisse sattumine paratamatu ja seda ei peaks võtma ilmtingimata tragöödiana.

Tavapäraste tõrjemeetoditega hätta jäänud soomlased loodavad vabaneda võõrliigist partide abil. Kuigi kohalikud entusiastid loodavad, et linnud söövad lusitaania teeteo mune, on abinõu tõhusus näha alles tulevastel aastatel.

Käimasolev looduskaitsekuu ja selle juhtmõte – püsiv ja muutuv Eesti looduses – kutsub üles meie looduse käekäiku märkama ja mõtisklema inimese rolli üle neis arengutes. Loe Rainer Vakra arvamuslugu, mis ilmus 25. mail Maalehes.

Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.

 

Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas on Eestis laialt levinud võõrliigid, kes on kevadiste ilmadega läinud liikvele.

Tartumaal Kambja jahiseltsi maadel kohtas jaanuari keskpaigas koertega jalutama läinud peretütar looma, kes koerte eest puu otsa põgenes. Tal õnnestus loom ka fotole jäädvustada.

Euroopa Liit (EL) on üks maailma suurimaid eksootiliste lemmikloomade turge. Hinnanguliselt peetakse ELis lemmikloomadena üle 500 miljoni looma: imetajad, roomajad, linnud ja kalad.

Hispaania teeteo kõrval levib Eestis jõudsalt teinegi võõrnälkjaliik, väiksem ja väledam mustpeanälkjas. Et koguda ohjamiskava tarbeks infot mõlema invasiivse liigi leviku kohta, palub Keskkonnaamet võõrnälkja leidudest Teokaardi rakenduse kaudu teada anda.

Sündmused

3. detsembril kell 10.00-12.00 toimub projekti "Invasiivsete võõrliikide tõrje Eesti magevetes" avaseminar.