Lammimetsad (uhtlammimetsad) katavad jõesängiga või vanajõgedega (sootidega) rööbiti kulgevaid 50–100 m laiusi kaldavalle. Tulvavesi liigub neist üleujutuse alguses hoogsalt üle, jättes settena maha kaasatoodud ainese kõige suuremad, raskemad osakesed. Ümbrusest veidi kõrgemad kaldavallid ongi ajapikku kuhjunud just tulvavee kantud setetest. Neil püsib tulvavesi lühemat aega kui madalamatel lodualadel (91E0). Puurindes on iseloomulikud tamm, saar, pärn, jalakas ja künnapuu, kasvab ka kuuski ning üksikuid mände. Alustaimestik on tihe ja lopsakas. Metsa muudab tihedamaks puudel ja põõsastel väänlev humal.
Lammimetsad kuuluvad Eesti haruldasemate metsakoosluste hulka, neid näeb väga piiratud aladel Pedja, Halliste, Raudna, Lemmjõe, Poruni ja Jänijõe kallastel.
Hõlmab Paali kasvukohatüüpe 1211. Humala kasvukohatüüp ja 121. Lammimetsade tüübirühm.
Elupaigatüüp 91F0 levikukaart (esinemisalad kolmes esinemisklassis ja inventeeritud elupaigad).