Puiskarjamaal vahelduvad avatud niidulapid hõreda metsa, puudetukkade või põõsastikega. Rohukamar, mille moodustavad eeskätt niidutaimed, on kujunenud pikaaegse karjatamise mõjul ning püsib vaid juhul, kui jätkub tavapärane kasutus. Puurindes kasvab sageli laialehiseid liike (näiteks tamme), rohurindes hakkavad silma karjamaaumbrohud (luht-kastevars, tuliohakas jt).
Siia kuuluvad osalt ka kestva karjatamise mõjule allunud hõredad loometsad. Katkendliku puurindega alasid, mis on kujunenud võsa ja puude osalise eemaldamise, niitmise ja karjatamise koosmõjul, käsitletakse enamasti puisniitudena (6530).
Puiskarjamaid leidub rohkem Lääne-Eestis ja sealsetel saartel.
Elupaigad grupp
Metsad
Elupaigad staatus
Natura elupaik