Pärandkooslused liigirikka taimestikuga, kus avatud niidulapid vahelduvad väikeste puudetukkade ja põõsastega. Sel moel loodud mitmekesised valgus- ja niiskustingimused võimaldavad siin kõrvuti kasvada nii niidu- kui ka metsataimedel. Puudest kasvab neil sageli laialehiseid liike (tamme, saart, pärna, vahtrat), rohurindes leidub palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, sealhulgas käpalisi. Eesti puisniidud on väga liigirikkad: ühelt ruutmeetrilt võib leida rohkem kui 70 liiki soontaimi (Laelatu puisniidul on loendatud isegi 76 liiki). Väga liigirohke on ka loomastik (putukad, linnud jt).
Puisniidud on kujunenud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul. Kui rohukamar on pikka aega püsinud eeskätt karjatamise mõjul, siis on tegu puiskarjamaaga (9070). Põhiline oht puisniitudele on võsa ja metsa pealetung juhul, kui lakkab tavapärane majandustegevus: puisniitude ilme ja taimkate püsivad vaid siis, kui neid järjepidevalt niidetakse.
Puisniite leidub meil mitmesuguste looduslike tingimustega aladel, nad eristuvad muudest taimekooslustest eelkõige kasutusviisilt, mis omakorda kujundab üldilme ning tingimused. Kõige rohkem on puisniite säilinud ja viimsel kümnendil ka taastatud läänesaartel, Lääne- ja Pärnumaal.
Hõlmab Paali kasvukohatüüpe 211. Looniitude (loodude) tüübirühm, 213. Paluniitude tüübirühm, 214. Pärisaruniitude tüübirühm, 241. Soostunud niitude tüübirühm.