Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Kui mätta- ja peenravahede taimed ammutavad siin enamiku toitaineid veel põhjaveest, siis mätastel ja peenardel kasvavad taimed oma juurtega enam põhjaveeni ei küüni ning toituvad peamiselt sademeveega toodavast ainesest. Seetõttu kasvavad mättavahedes madalsoole omased tarnad ja teised rohttaimed, mätastel aga lisaks turbasammaldele puitunud varrega puhmastaimed nagu rabaski.
Õõtsiksood on kujunenud veekogude kinnikasvamisel. Taimede juurte ja vartega läbipõimunud ning osaliselt turvastunud õõtskamara alla jääb püdela muda või veekiht. Õõtskamaral kasvavad valdavalt madalsootaimed.
Nii siirde- kui ka õõtsiksoid leidub üle kogu Eesti: siirdesood paiknevad sageli rabade serva-aladel, õõtsiksood kinnikasvanud veekogudel või soostuvate veekogude kallastel.
Hõlmab Paali kasvukohatüüpi 3113. Õõtsik-madalsoo ja 312. Segatoiteliste rohusoode (siirdesoode) tüübirühma.