Alguse on saanud loodusvaatluste väljakutse, mille eesmärgiks on ärgitada elanikke avastama meie looduse väärtusi, paiku ja liike, mida või keda varem pole kohatud. Looduses matkamine aitab paremini teadvustada meie põnevat maastiku- ja elurikkust, selle kaitsmise ja hoidmise vajadust, et säiliks edaspidigi privileeg – vabadus liikuda mööda elurikkust.
Väljakutse kestab 18. maist kuni 31. detsembrini 2024 koostöös Keskkonnaagentuuri Loodusvaatluste nutirakendusega, mille saab alla laadida Google Playst või Apple Store'i äpipoest. Vaatluse tegemisel vali projekt „Biosfääripäev 2024“ ning juba saadki oma vaatluse sisestada. Kindlasti tuleb tähele panna, et vaatlus peab olema läbi viidud Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialal, st Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Vormsil või Ruhnus.
Loosis osalevad kõik vaatlused, mis on edastatud ajavahemikus 18.05-31.12.2024 biosfäärialal. Sisestada võib ka varasemalt tehtud vaatlusi samast ajavahemikust. Oluline, et märgid kindlasti õige vaatlusaja, asukoha ning lisad foto, heli või video faili.
Sinu vaatlused on olulised Eesti looduse mitmekesisuse kaardistamisel! Parimatele loodusvaatlejatele on välja pandud ka hinnalised auhinnad Matkaspordilt, väärtuslik korvitäis meie biosfäärialal tegutsevatelt väiketootjatelt.
Ajaline kestus:
Otsekontakt:
Seotud failid:
Tulemuste kokkuvõte
Viited:
Eesmärk:
Kasulikud lingid:
Projekti tulemused:
• Enim vaadeldi taimi (167 vaatlust), linde (62 vaatlust) ja imetajaid (45 vaatlust).
• Vaadeldud liikide hulgas oli ka 189 kaitsealust liiki, millest 127 III kaitsekategooria, 57 II kaitsekategooria ja 5 I kaitsekategooria liiki. Näiteks vaadeldi kaunis kuldkinga 19 korral, 2024. a orhideed vööthuul-sõrmkäppa 18 korral, harilikku valvikut 16 korral ja kuklasi 10 korral.
• Väljakutse raames vaadeldi 35 korral ka võõrliike, sealhulgas hispaania teetigu, sosnovski karuputke, kurdlehist kibuvitsa, mustpeanälkjat ja vooljat pargitatart. Kodanikuteadus on võõrliikide tuvastamisel võimas abiline – mida rohkem silmapaare, seda kiiremini saame võõrliikide levikut tõkestada ja nende kahjulikku mõju meie loodusele vältida.
• Kõige haruldasem vaatlus tehti Lääne-Saaremaalt, kus leiti tontsuru (Acherontia atropos). Soodsate lõunatuultega sattus see isend Euroopa lõunaosast või Aafrikast siia piirkonda.