Vabatahtlikus seires osalemine annab võimaluse igal inimesel panustada oma kodupiirkonna looduse uurimisse, aitab õppida tundma liike ning panustada looduse hea käekäigu tagamisse. Kahepaiksete vabatahtliku seire eesmärk on kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.
Kuidas osaleda?
Seires osalemiseks on vajalik valida mõni kodulähedane veekogu, milles on püsivalt vett ning mis võiks sobida kahepaiksetele paljunemiseks. Selliseks veekoguks sobivad järved ja tiigid või vaiksevoolulised jõesopid, ojad ja kraavid. Veekogude leidmiseks lähiümbruses võib informatsiooni otsida näiteks Maa-ameti kaardirakendusest. Vabatahtlikus seres osalemiseks tuleb vaatlused edastada Loodusvaatluste andmebaasi (LVA), kasutades Loodusvaatluste nutirakendust.
Millal osaleda?
Kahepaiksete vabatahtlik seire toimub perioodil 15.04-30.06.2024. Selleks, et ükski liik ei jääks kahe silma vahele on vaja seireks valitud sigimisveekogu külastada mitmel korral, minimaalselt kahel korral. Sellisel juhul võiks jääda vaatlused vahemikku aprilli lõpp kuni mai lõpp. Lisaks päevasele vaatlusele võiks veekogu külastada, ühel korral, ka peale päikeseloojangut.
Kuidas vaadelda?
Seire läbiviimisel tuleks käituda nii, et tegevus häiriks loomi võimalikult vähe. Kahepaiksete vaatlusel osalemiseks on abiks tavapärased loodussõbra töövahendid - binokkel ja fotokaamera/nutitelefon.
Seire avaüritus infotunni formaadis veebis toimub 17. aprillil kell 17.00. Infotunnis tutvustab Elin Soomets (TÜ) meie kahepaikseid ning Christel Rose Bachmann Loodusvaatluste nutirakenduse kasutamist.
Vaata lähemalt: Kahepaiksete vabatahtliku seire tarkuseminutid
Toimuvad ka õuesõppetunnid Tartus ja Tallinnas!
Ajaline kestus:
Otsekontakt:
Seotud failid:
Kahepaiksete vabatahtliku seire infotunni esitlus
Viited:
Vabatahtlike roll:
Eesmärk:
Nõuded vabatahtlikule projektis osalemiseks:
Seires osalemiseks on vajalik valida mõni kodulähedane veekogu, milles on püsivalt vett. Selliseks veekoguks sobivad järved ja tiigid või rahuliku vooluga jõesopid, ojad ja kraavid. Veekogude leidmiseks lähiümbruses võib informatsiooni otsida näiteks Maa-ameti kaardirakendusest.
Vabatahtlikus seires osalemiseks tuleb oma vaatlused edastada Keskkonnaagentuurile. Andmeid saab esitada kasutades Loodusvaatluste nutirakendust (Android ja iOS). Loodusvaatluste nutirakenduse kohta saad lähemalt lugeda Loodusveebist.
Soovitused vaatluse tegemiseks:
- lähene veekogule vaikselt
- kuulata, kas kostub konnahäälitsusi, liigimäärangu hilisemaks kontrollimiseks võid vajadusel häälitsusi telefoniga salvestada. Liigivaatluse võib kirja panna ka ainult konnalaulu põhjal.
- vaata ringi ja otsi veekogust ning selle kallastelt kahepaikseid, võimalusel kasuta selleks ka binoklit või fotokaamerat. Märgi ülesse nii kudu, kullesed kui ka moonde läbinud isendid.
- võimalusel tee kohatud isendist foto, see võimaldab ekspertidel liigimäärangu üle kontrollida
- sisesta kohatud liigid ning nende arvukus andmebaasi, kasutades Loodusvaatluste nutirakendust.
- kudupallide ja -nööride puhul märgi arvukuse lahtrisse nende arv. Arvukuse hindamine võib suure isendite arvu puhul olla keeruline. Püüa kokku lugeda isendite ligikaudne koguarv.
- anna kindlasti teada ka sellest, kui veekogus ei õnnestu kohata ühtegi kahepaikset. Selleks on rakenduses vaatluse sisestamisel arvukuse etapis eraldi valik "Nullvaatlus", mis ilmub nähtavale kui oled valinud vaatluse sisestamisel Kahepaiksete projekti. Tee nullvaatlust esitades kindlasti foto ka veekogust!