Võta osa Eesti kõige populaarsemast linnuvaatlusest!
Tänavu viieteistkümnendat korda toimuv talvine aialinnuvaatlus on Eesti kõige populaarsem linnuvaatlemisüritus ja harrastusteaduse algatus. Igal aastal lööb kaasa paar tuhat huvilist lasteaialastest kuni eakateni. Võta sinagi osa koos pere, sõprade või töökaaslastega!
Talvine aialinnuvaatlus toimub 26.-28. jaanuarini. Endale sobival päeval vaatle tund aega linde koduaias, pargis või kalmistul. Pane kirja kõik vaatlusalal nähtud ja kuuldud linnud ning iga liigi puhul ka suurim korraga nähtud isendite arv. Sisesta vaatlusandmed ankeeti ja ongi tehtud!
Talvist aialinnuvaatlust korraldab Eesti Ornitoloogiaühing ja toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Ajaline kestus:
-
Projekt on lõppenud
Otsekontakt:
Viited:
Täpsemad juhised, nõuanded ja vaatlusankeedi leiab lehelt.
Projekti tulemuste kokkuvõte
Eesmärk:
Vaatluse eesmäk on saada teavet aialindude arvukuse muutuste ja nende võimalike põhjuste kohta.
Projekti tulemused:
26.–28. jaanuaril toimunud viieteistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel osales 𝟐𝟎𝟏𝟏 𝐥𝐢𝐧𝐧𝐮𝐬𝐨̃𝐩𝐫𝐚 𝟏𝟒𝟒𝟏 𝐩𝐚𝐢𝐠𝐚𝐬𝐭 𝐮̈𝐥𝐞 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢. Nagu vaatluse nimele kohane, tehti tänavu 94% vaatlustest aedades, 6% parkides ja ülejäänud kuuel juhul kalmistul.
Kolme vaatluspäeva jooksul loendati kokku 𝟒𝟗 𝟒𝟎𝟕 𝐥𝐢𝐧𝐝𝐮 𝟓𝟗 𝐥𝐢𝐢𝐠𝐢𝐬𝐭. Vaatluskohas kohatud lindude keskmine arv (34) ja vaatluskohas kohatud lindude keskväärtus ehk mediaan (28) olid täpselt võrdsed varasemate aastate keskmisega. Võrrelduna eelneva 14 aasta keskmise tulemusega, oli tänavu liikidest kolmandiku kohtamissagedus kõrgem, kolmandikul madalam ja kolmandikul stabiilne. Ka muude näitajate poolest olid tulemused pikaajalisele keskmisele lähedased. Vaid juhusest mõjutatud kohatud liikide arv oli tavapärasest madalam.
Vaatluspäevade nädalavahetuse ilm pakkus seekord muutlikke olusid - reedel ja laupäeval valitsesid külmakraadid, pühapäeval algas aga suur sula. Nii muutus vaatluspäevade jooksul nii lindude vajadus loodusliku toidu järele kui ka selle kättesaadavus. Ühes sellega muutus ka lindude huvi inimese pakutava lisatoidu vastu. Seetõttu kohatigi kargel laupäevahommikul vaatluskohtades rohkem linde kui vesisel pühapäeval, samuti avaldas pühapäevane linnuvaesus otsest mõju osalusele.
Kõige arvukam linnuliik oli viieteistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 94% vaatluskohtades ja kes moodustas enam kui viiendiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid tavapärasele küllalt sarnased: teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli koduvarblane. Kohtamissageduse arvestuses olid usaldusväärse valimiga liikidest eelneva 14 aasta keskmisega võrreldes suurimad tõusjad suur-kirjurähn, tutt-tihane, põldvarblane ja leevike. Ainus statistiliselt oluline langus toimus rohevindil.
Kolme vaatluspäeva jooksul loendati kokku 𝟒𝟗 𝟒𝟎𝟕 𝐥𝐢𝐧𝐝𝐮 𝟓𝟗 𝐥𝐢𝐢𝐠𝐢𝐬𝐭. Vaatluskohas kohatud lindude keskmine arv (34) ja vaatluskohas kohatud lindude keskväärtus ehk mediaan (28) olid täpselt võrdsed varasemate aastate keskmisega. Võrrelduna eelneva 14 aasta keskmise tulemusega, oli tänavu liikidest kolmandiku kohtamissagedus kõrgem, kolmandikul madalam ja kolmandikul stabiilne. Ka muude näitajate poolest olid tulemused pikaajalisele keskmisele lähedased. Vaid juhusest mõjutatud kohatud liikide arv oli tavapärasest madalam.
Vaatluspäevade nädalavahetuse ilm pakkus seekord muutlikke olusid - reedel ja laupäeval valitsesid külmakraadid, pühapäeval algas aga suur sula. Nii muutus vaatluspäevade jooksul nii lindude vajadus loodusliku toidu järele kui ka selle kättesaadavus. Ühes sellega muutus ka lindude huvi inimese pakutava lisatoidu vastu. Seetõttu kohatigi kargel laupäevahommikul vaatluskohtades rohkem linde kui vesisel pühapäeval, samuti avaldas pühapäevane linnuvaesus otsest mõju osalusele.
Kõige arvukam linnuliik oli viieteistkümnendat aastat järjest ootuspäraselt rasvatihane, keda kohati 94% vaatluskohtades ja kes moodustas enam kui viiendiku kõikide lindude koguarvust. Ülejäänud poodiumikohad olid tavapärasele küllalt sarnased: teise koha saavutas põldvarblane, kolmas oli koduvarblane. Kohtamissageduse arvestuses olid usaldusväärse valimiga liikidest eelneva 14 aasta keskmisega võrreldes suurimad tõusjad suur-kirjurähn, tutt-tihane, põldvarblane ja leevike. Ainus statistiliselt oluline langus toimus rohevindil.