Ujurid on Eestis üsna vähe uuritud mardikate rühm, sest ujuritega tegelevaid eksperte on vähe. Puudu on olnud ka harrastajatele sobivatest ja lihtsatest määrajatest ning uurimismeetoditest.
Ujurite vabatahtliku seire eesmärgiks on ujuriliikide leviku ja pikemas perspektiivis ka leviku muutuste jälgimine. Lisaks kaitsealuste liikide - laiujur ja lai-tõmmuujur - leviku täpsustamine.
Ujurid on veekogude ökosüsteemi oluliseks osaks. Enamik ujuriliike on röövtoidulised ning toituvad veeselgrootutest, näiteks sääsevastsetest, väikestest limustest ja vähilaadsetest. Seeläbi aitavad nad kontrollida teiste liikide populatsioone ja säilitada ökosüsteemi tasakaalu. Samas on ujurite vastsed ja valmikud ka ise toiduks paljudele vee- ja kaldalindudele, kaladele ning teistele veekeskkonnas elavatele kiskjatele. Lisaks peegeldavad ujurite mitmekesisus ja arvukus nii vee kvaliteeti kui elupaikade seisundit.
Ujurite püüdmine ja tavalisemate liikide määramine on huvi korral jõukohane kõigile. Kuidas kasetriibikut nende vahendite abil püüda loe Loodusveebist.
Anna oma vaatlusest meile teada, kasutades Loodusvaatluste nutirakendust või PlutoF GO äppi.
Kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.
Ajaline kestus:
Otsekontakt:
Viited:
Eesmärk:
Nõuded vabatahtlikule projektis osalemiseks:
Ujureid võib leida peaaegu kõikidest siseveekogudest, kuid liigirikkamad on rohke veetaimestikuga seisuveekogud. Seiremeetodiks on ujurite eluspüük püünispudeliga ujurite elupaikadest ehk siseveekogudest.
Seirepüügid viiakse läbi mais ja alates juuli keskpaigast kuni külmade saabumiseni. Juuni ja juuli algus ei ole püüdmiseks hea aeg, sest püünispudelitesse tulevad koos ujurite valmikutega ka ujurite ja kiilide vastsed, kes on kõik kiskjad ja üksteise suhtes agressiivsed.
Püügid on soovitatav läbi viia sooja ja kuiva ilmaga, tuulevarjulistes veekogu servades. Kuumalainete ajal eelistada varjulisi ja sügavamaid veekogusid ning tühjendada püünised hommikul varakult.
Soovitused vaatluste tegemiseks
- Valmista 5-liitristest plastpudelitest pudelpüünised (soovituslikult 3 püünist).
- Pudelpüünisesse pane peibutussööt (toores maks, väherasvane liha, kanaliha või kala). Sööt peab olema võimalikult värske. Ära kasuta rasvast sööta (nt pekiga sealiha, räim, kilu).
- Vali püünisele taimestikurikas koht huvipakkuva veekogu kaldaalal. Kinnita püünis nööriga kaldataimestiku külge.
- Ühe veekogu kaldavööndisse aseta püügile korraga vähemalt 3 püünist, üksteisest u 20 meetri kaugusele.
- Püüniseid tühjenda iga päev 24 tunni jooksul vähemalt korra.
- Erinevate haiguste (nt vähikatku) levitamise vältimiseks kuivata püünised ja välitöövarustus enne järgmisse veekogusse püügile minekut päikese käes.
- Püütud ujurid pildista nii pealt kui altvaates. Kasuta abivahendina ämbrit/pesukaussi, heledat purgikaant või kaussi, lusikat ning joonlauda.
- Vaatluse sisestamiseks kasuta Loodusvaatluste nutirakendust või PlutoF GO äppi.
- Lisa vaatlusele fotod liigist ja elupaigast (veekogust). Märkuste lahtrisse kirjutada mitut püünist kasutati.