Roheline konn
Heli Illipe-Sootak

Vabatahtlikus seires osalemine annab võimaluse igal inimesel panustada oma kodupiirkonna looduse uurimisse, aitab õppida tundma liike ning panustada looduse hea käekäigu tagamisse.


Kahepaiksete vabatahtliku seire eesmärk on kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.

 

Seire avaüritus infotunni formaadis toimus 15. aprillil. 2022. Infotunnis tutvustas Elin Soomets (TÜ) meie kahepaikseid, Rauno Kalda vabatahtliku seire metoodikat ning Triin Edovald uut loodusvaatluste nutirakendust. Infotundi saab järele vaadata Keskkonnaagentuuri Youtube kanalilt.  

Ajaline kestus:

- Projekt on lõppenud

Otsekontakt:

Uurimust kirjeldavad märksõnad:

Seotud failid:

Kahepaiksete vabatahtlik seire 2022 kokkuvõte
Author:
Keskkonnaagentuur
Kahepaiksete vabatahtlik seire 2022_kokkuvote.pdf (840.23 KB)

Kahepaiksete vabatahtlik seire toimus 2022. aastal neljandat korda ning on end nüüdseks tõestanud toimiva lahendusena saamaks täiendavat infot kahepaiksete liikide kohta. Meetodil on omad puudused, mistõttu ei saa see asendada ekspertide poolt läbi viidavaid seiretöid, aga see on oluline täiendus terviklikuma ülevaate saamiseks. Riikliku seire käigus tehtavad vaatlused on märksa põhjalikumad ning annavad infot ka raskesti määratavate liikide – nagu näiteks rohelised konnad – kohta, mis jäävad vabatahtliku seire puhul sageli liigini määramata.

2022. aastal toimus vaatluste hulga ja vaatlejate arvu kasv. Üheks põhjuseks on kindlasti Loodusvaatluste mobiilirakenduse valmimine. Teiseks põhjuseks on võib olla piirangute puudumine ning väliõppetundide läbi viimine, mis aitas kaasa kommunikatsioonile ning vabatahtlike leidmisele.

Kahepaiksete vabatahtliku seire juhend 2022
Author:
Rauno Kalda
Kahepaiksete vabatahtlik seire 2022_juhend.pdf (819.95 KB)

Miks osaleda?

Kuidas osaleda?

Millal osaleda?

Kuidas vaadelda?

Kahepaiksete vabatahtliku seire juhend loodusvaatluste nutirakenduse kasutamiseks
Author:
Rauno Kalda
Kahepaiksete vabatahtlik seire 2022_LVA_juhend.pdf (1.11 MB)

Juhend uue loodusvaatluste nutirakenduse kasutamiseks kahepaikste vabatahtlikus seires

Kahepaiksete seire infotunni materjalid
Author:
Elin Soomets
Kahepaiksete_vabatahtlik_seire_22_infotunni_materjalid_vahendatud.pdf (20.36 MB)

Elin Soometsa (TÜ) materjalid kahepaiksete liigirikkuse ning liikide määramise kohta. Materjalidest leiab ka juhised, kust erinevaid kahepaikseid otsida võiks. Head lugemist!

Vabatahtlike roll:

Vaatleja/seiraja

Eesmärk:

Kahepaiksete vabatahtliku seire eesmärk on kahepaiksete liikide leviku kaardistamine Eestis. Pikas plaanis võimaldab see samade veekogude korduval seiramisel jälgida muutuseid liikide arvukuses ja seisundis.

Nõuded vabatahtlikule projektis osalemiseks:

Seires osalemiseks on vajalik valida mõni kodulähedane veekogu, milles on püsivalt vett. Selliseks veekoguks sobivad järved ja tiigid või rahuliku vooluga jõesopid, ojad ja kraavid. Veekogude leidmiseks lähiümbruses võib informatsiooni otsida näiteks Maa-ameti kaardirakendusest.


Vabatahtlikus seires osalemiseks tuleb oma vaatlused edastada Keskkonnaagentuurile. Andmeid saab esitada kasutades Loodusvaatluste nutirakendust (Android ja iOS) või LVA veebilehte (nendele kasutajatele, kellel on varasemast olemas kasutajanimi ja parool).

Vaata lisainfot uuenenud Loodusvaatluste nutirakenduse kohta leiad Loodusveebist

Projekti tulemused:

2022. aastal tehti kahepaiksete vabatahtliku seire raames kokku 𝟐𝟗𝟓 𝐯𝐚𝐚𝐭𝐥𝐮𝐬𝐭. Enim vaatluseid sisestati LVA nutirakenduse kaudu (270) ning väiksem osa (25) veebivormi kaudu. Võrreldes eelmise aastaga tehti kahepaiksete vabatahtliku seire raames rohkem vaatluseid ning vaatluste hulk lähenes 2020. aastal tehtud 300 vaatlusele. Märkida tuleb, et varasemalt on kahepaiksete vaatluseid kogutud kuni septembrini, seega on 295 vaatlust lühema vaatlusperioodi kohta märkimisväärselt hea tulemus. Enamus vaatluseid sisestati LVA nutirakenduse kaudu, mis näitab, et inimesed on selle omaks võtnud ning seda saab kasutada vajaliku andmestiku kogumiseks.