Erinevad piirangud

Piirangud võivad küll tunduda arusaamatutena ja tekitada mõnikord tuska, kuid need aitavad kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja tõusule ning kokkuvõttes ümbritseva elukeskkonna paranemisele

 

Piirangute loetelu on pikk. Väga üldiselt saab need jagada:

  • piirangud liikumisele kaitsealadel ja kaitsealuste liikide püsielupaikades;
  • piirangud kalapüügil, mille sisuks võivad olla reeglid püügivahendite kasutamise, püüda lubatavate kalaliikide või hoopis veekogude osas, kus püük on lubatud;
  • piirangud jahiulukite küttimisele.

Kaitsealadel (rahvuspark, maastikukaitseala, looduskaitseala) on erinevad kaitsevööndid (piiranguvöönd, sihtkaitsevöönd, loodusreservaat). Loodusreservaatides on inimese viibimine alaliselt keelatud, et sealne kooslus säiliks ja kujuneks üksnes looduslike protsesside tulemusena. Sihtkaitsevööndis võib olla inimese liikumine piiratud näiteks rändlindude pesitsemisajal. Kõikide kaitsealade liikumispiirangud leiab nii Maa-ameti kaardilt kui  Keskkonnaportaalist. Piirangud kaitsealal asuvatel veekogudes ujuvvahendite kasutamise, kalapüügi ning jahipidamise kohta leiab iga kaitseala kaitse-eeskirjast.


Väljaspool kaitsealasid moodustatakse kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks püsielupaiku. Sealsed piirangud sõltuvad konkreetse liigi vajadustest.

 

Veesõidupiirangud olenevad sellest, kas tegemist on piiriveekoguga, laevatava või mittelaevatatava siseveekoguga, avalikult kasutatava veekoguga või eravalduses oleva veekoguga. Viimasel kehtestab liikumis- ja püügipiirangud omanik.

 

Mootorpaatide ja teiste veesõidukite liikumist Eesti territoriaalvetel ja laevatatavatel siseveekogudel reguleerib meresõiduohutuse seadus. Need veekogud on Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ning Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv. Siia kuuluvad ka nimetatud järvedesse suubuvate jõgede laevatatavad suudmed ja alamjooksud ning Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva tammini.

 

Mittelaevatavatel avalikel siseveekogudel on sisepõlemismootorite kasutamine keelatud alla 100 ha pindalaga järvedel ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri. Seal on lubatud kasutada elektrimootoriga veesõidukit. Kaitsealade veekogudel võib olla veesõidukite kasutamine üldse keelatud või reguleeritud teisiti. Täpsem teave on iga kaitseala kaitse-eeskirjas.



Läheks õige kalale? Kalapüük on mitmesuguste piirangutega valdkond. Piirangud on liikidele, püügikohtadele, püügiaegadele ja püügivahendite kasutamisele. Sama liigi püüdmine võib olla lubatud või keelatud erinevatel veekogudel erinevatel aegadel. Kaitsealuste liikide – tuurlased, säga, tõugjas, harjus, hink, võldas ja vingerjas – püük on keelatud aastaringselt.
 

Tavainimese kalastamine on harrastuspüük. Kõige tähtsamateks õigusaktideks on kalapüügiseadus ja kalapüügieeskiri. Mistahes püügivahendeid kasutades on keelatud alamõõduliste kalade püük.


Kalapüüki puudutavates piirangutes toimuvad muutused igal aastal. Mõistlik on enne kalaretkele minekut piirangud üle vaadata ja kahtluste korral küsida nõu Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialistidelt.


Jõevähki tohib püüda 1.-31. augustini kalastuskaardi alusel. Püügivahendina võib kasutada vähimõrda või vähinatta. Käega püük ei ole lubatud. Jõevähile on kehtestatud alammõõt 11 cm ning sellest väiksemad isendid tuleb veekogusse tagasi lasta.



Jahindusega seonduvat  reguleerib jahiseadus. Jahi eesmärgiks on hoida ulukite arvukust mõistlikus vahemikus. Jahti võib pidada jahimaal. Jahimaa hulka ei kuulu tiheasustusalad (linnad, alevid ja alevikud ning külad) ning puhke- ja virgestusalad, sest seal ei saa tagada ohutut jahipidamist. Jahimaast välja jäävad ka need alad, kus jahipidamine on looduskaitseseaduse või ala kaitse-eeskirjaga keelatud. Sellises piirkonnas otsustab Keskkonnaamet, kas küttimine võib olla vajalik kaitse-eesmärkide täitmiseks.


Jahimaa on jagatud jahipiirkondadeks, mille leiab Keskkonnaportaalist või jahilubade infosüsteemist. Jahipiirkondade kasutajatel on õigus kehtestada jahikeelualasid. Jahikeeluala võib olla vajalik näiteks veelindude kaitseks nende olulisemates rändepeatuspaikades.  Jahiulukite küttimise ajad leiab jahikalendrist. Suurulukitele kehtestatud küttimismahtude järgimine tagab meie looduse liigrikkuse säilimise.

 

 

Viimati muudetud: 03.10.2023