Igaüheõigus

Looduses liikudes suhtu ümbritsevasse austusega, mõista ja väärtusta mitmekesisust

 

Igaüheõigus sõnastab inimese õigused ja kohustused looduses liikudes. Põhjamaades tugineb see õigus ajalooliselt väljakujunenud tavadele ning sageli pole see seadusesse kirja pandud, vaid põhineb austusel ja usaldusel. Eestis on looduses liikumise õigused ja kohustused kirjas keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, aga kindlasti tuleks ka Eestis juhinduda heast tavast. Õigus toob kaasa ka vastutuse. Igaüheõiguse kasutamise käigus ei või kaasneda kellegi tahtlikku ega tahtmatut häirimist.

Loodus- ja kultuurmaastikul võib liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Korjata võib metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all. Looduses võib telkida kuni ühe ööpäeva, mõistlik ei ole seda teha elamute läheduses. Lemmiklooma peab hoidma rihmas, v.a jahikoera jahi käigus.

 

Tähistatud eramaal viibimiseks ja telkimiseks peab omanikult luba küsima. Loodussaaduste (marjad, seened jm) korjamise keelu peab omanik selgelt ja nähtavalt tähistama. Lõket võib teha vaid omaniku loal või selleks ettevalmistatud kohas. Eratee või raja kasutamine jalgsi ja jalgrattaga on lubatud, kui see põhineb väljakujunenud taval. Võõrale õuemaale pole viisakas minna.

 

Avalike veekogude ääres peab igaühel olema võimalik liikuda kuni 4 meetri laiusel kallasrajal. Kallasraja üleujutamisel peab saama kasutada kuni 2 meetri laiust ajutist kallasrada. Avalikuks kasutamiseks pole mõeldud ühe omaniku maal asuvad umbjärved, samuti joogiveeallikana kasutatavad veekogud, kalakasvatustel ja erikasutuses olevad veekogud.


Avalikel veekogudel võib igaüks kalastada ühe lihtkäsiõngega.

 

Looduskaitsealal liikudes tuleb arvestada looduses oleva tähistusega ja kaitseala kaitse-eeskirjaga, mis on leitav Riigi Teatajas. Kaitstavatel aladel on telkimine lubatud ainult selleks ette valmistatud kohtades.

 

 

Tekst: Reet Kristian, Piret Eensoo

Toimetamine: Reigo Roasto