Ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved

Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ja strateegilised eesmärgid

Inimene sõltub loodusest. Hästi toimivad ökosüsteemid tagavad lisaks elurikkuse säilimisele ka inimesele eluks vajalikud materiaalsed ja mittemateriaalsed hüved: puhta vee ja õhu, ehitus- ja küttematerjalid, viljaka mulla, toidu, kehalise tervise, vaimse rahulolu jpm.

 

Ökosüsteemi toimimisel tekkivaid inimkonna heaolu (toiduga ja veega varustatus, kehaline ja vaimne tervis, kultuuriidentiteet jm) ning elukeskkonna säilimist toetavaid hüvesid nimetatakse ökosüsteemiteenusteks.

 

Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on tekkinud vajadusest loodust ja selle hüvesid mitmekülgsemalt kirjeldada ja väärtustada ning selgemalt esile tuua selliste hüvede oluline panus inimese heaolusse, mille väärtust muidu on keeruline hoomata. Lähenemine aitab paremini mõista looduse säilitamise vajadust ja seda, mille võib kaasa tuua loodusest pärinevatest hüvedest ilmajäämine. Seejuures on praeguseks jõutud arusaamani, et kõiki olulisi hüvesid rahas hinnata ei olegi võimalik.

 

Ökosüsteemiteenused jaotatakse viimasel ajal kõige laiemalt kasutatava CICESe [1] klassifikatsiooni järgi kolme peamisse rühma:

 

  • varustavad teenused tagavad mitmesugused hüved, mida inimesed otseselt kasutada saavad: joogivee, jahiulukid, seened, marjad, puidu, loomasööda, energiaressursid jpm;
  • reguleerivate ja säilitavate teenuste hulka kuuluvad nt kliimaregulatsioon, õhu puhastamine, üleujutuste mõju leevendamine, tolmeldamine, erosiooni tõkestamine jpm;
  • kultuuriteenused pakuvad inimesele esteetilist naudingut ja vaimset rahulolu, võimaldavad puhkust ning on seotud ka identiteeditunnetuse, inspiratsiooni, spirituaalsete kogemuste jpm-ga.

Lihtsustatud näite ökosüsteemi seisundi ja pakutavate hüvede seostest võib tuua niitudelt. Intensiivselt majandatav kultuurniit pakub rohkelt loomasööta, kuid paljud teised olulised teenused, nt tolmeldamine ja vastupidavus kahjuritele on vähenenud; samuti ei paku need alad erilisi võimalusi puhkamiseks.

 

Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on lõimitud nii globaalsetesse, Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti elurikkusega seotud strateegilistesse eesmärkidesse globaalses elurikkuse strateegias 2011–2020, ELi elurikkuse strateegias aastani 2020, rohelise taristu strateegias, kliimamuutustega kohanemise strateegias, looduskaitse arengukavas aastani 2020 jpm. ELi elurikkuse strateegia ja looduskaitse arengukava kohaselt tuleb ökosüsteemide ja nende teenuste kahjustamise vähendamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks suurendada teadlikkust ökosüsteemidest ja nende hüvedest, need hinnata ja kaardistada ning nendega keskkonna- ja ressursikasutuses arvestama hakata. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on läbiv joon ka aastani 2030 kehtestatavates eespool nimetatud strateegiate jätkustrateegiates.

 

Kuidas Eestis ökosüsteemiteenuste valdkonna üleriigilised tegevused on edenenud, vaata siit.

 

 

 

 

Viimati muudetud 03.09.2021

 

 

-----------------------------------------------------------

[1] CICES – The Common International Classification of Ecosystem Services, Euroopa Keskkonnaameti ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon. www.cices.eu