Ökosüsteemide seisundi ja hüvede pakkumise baastasemete hindamine ja kaardistamine

Ökosüsteemide kaartidelt saab teada, kus, kui palju ja milliseid hüvesid eri tüüpi ökosüsteemid pakuvad ning milline on ökosüsteemide seisund

Keskkonnaagentuuri juhitava ELME projekti [1] raames loodi aastatel 2019–2020 (leping sõlmiti 2018. a lõpus) metoodika ning hinnati ja kaardistati üleriigiliselt nelja peamise maismaaökosüsteemi (niidud, sood, metsad ja põllumajanduslikud ökosüsteemid) seisund ja hüvede baastasemed (väärtused kokkulepitul ajahetkel).

 

Töö käigus loodi teaduspõhised metoodikad kolme omavahel seotud põhitulemuse saavutamiseks:

 

1) üleriigiline ökosüsteemide kaart (nn baaskaart);
2) ökosüsteemide kaardistamine nende seisundi alusel, et seostada see pakutavate hüvedega;
3) ökosüsteemiteenuste pakkumise (looduses olemasoleva hüve hulk ja jaotumine ruumis) hindamine ja kaardistamine.

 

Ökosüsteemide ja nende alltüüpide leviku kirjeldamiseks loodi esmalt ülepinnaline nn ökosüsteemide baaskaart. Teiseks kaardistati ökosüsteemid nende seisundi alusel, et seostada see pakutavate hüvedega. Seisundit ei defineeritud „halva“ või „heana“, vaid arvesse võeti looduslikkust iseloomustavad näitajad ning inimmõju (sh nii elurikkust toetavaid kui ka sellele negatiivselt mõjuvaid aspekte): kaitsestaatust, looduskaitselise väärtuse hinnanguid, taastamispotentsiaali, kuivenduse ja raie mõju, elupaikade ajaloolist järjepidevust, niitude majandamist (niitmine, karjatamine) ning nende kinnikasvamise taset, metsas surnud puidu osakaalu, puistu vanust ja koosseisu, sh võõrliikide osakaalu, põllul ja selle ümbruses elurikkust toetavate elementide (rohumaa- ja võsaribad, kivihunnikud ja -aiad, vooluveekogud) ning looduslike elupaikade (niit, mets) lähedust jm. Ökosüsteemiteenuste puhul kaardistati nende kogupakkumine (hüve hulk olenemata selle kasutusest).

 

Töö olulised märksõnad on ruumilisus ja üleriigilisus – töö põhitulemuseks on kogu riiki kattev kaardimaterjal. Valminud kaartidelt saab teada, milline on ökosüsteemide seisund ning kus, kui palju ja millised hüvesid eri tüüpi ökosüsteemid pakuvad, kus on hüvede mitmekesisus suur, kus väike jne. Edaspidised kordushindamised võimaldavad kirjeldada muutusi ökosüsteemide ja pakutavate teenuste seisundis.

 

Töö tulemusi saab kasutada abivahendina paljude valdkondade otsustusprotsessides, nagu keskkonnamõju hindamine, erinevate planeeringute koostamine (sh nii rohe- ja sinitaristu kui ka teede, puhkealade jm planeerimine), keskkonnakasutuslubade andmine, kaitse-eeskirjade koostamisel jne, samuti saab neist sisendit riiklikusse aruandlusesse ja arvepidamisesse, strateegiate mõõdikutesse, (keskkonnakaitse)meetmete mõju hindamiseks, eri stsenaariumide läbimängimisel jpm. Samuti annavad detailsed kaardid adekvaatsemat infot ülevaadetesse ja aruannetesse, mis seni otseselt ruumilist infot pole kasutanud. Tulemusi saab kasutada sobival ruumitasandil (nt vald, riik või mingi planeeringuala) kohapõhiselt või vajalikeks koondhinnanguteks summeerida.

 

Materjalid 

 

 

Seminaride ettekanded 

 

  • 11. juunil 2020. a veebis toimunud kaasamisseminari sihtgrupiks olid ametkondlikud huvigrupid ja poliitikakujundajad. Seminari ettekanne on kättesaadav siit.
  • 29. oktoobril 2020. a veebiülekandena toimunud töö tulemuste avaliku seminari ettekanded:
  1. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon – kuidas siia jõudsime, kus praegu oleme, kuhu liigume? – Kalev Sepp (Eesti Maaülikool, keskkonnakaitse ja  maastikukorralduse professor, PhD). Video. Slaidid.
  2. Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused – kellele ja milleks? Elurikkuse hoidmise olulisus ja väärtustamine ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni kaudu – Aveliina Helm (Tartu Ülikool, botaanika vanemteadur, PhD). Video. Slaidid
  3. Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamine-kaardistamine ELME projektis – taust, vajadus ja väljundid – Madli Linder (Keskkonnaagentuur, ELME projekti juht). Video. Slaidid
  4. Eesti niitude seisund ja olulisus looduse hüvede pakkujana – Aveliina Helm (Tartu Ülikool, botaanika vanemteadur, PhD). Video. Slaidid.
  5. Elurikkuse tähtsus põllumajanduslikes ökosüsteemides ning kuidas seda mõõta ja parandada – Eve Veromann (Eesti Maaülikool, rakendusentomoloogia dotsent, PhD). Video. Slaidid
  6. Eesti metsade pakutavad hüved ja inimmõju skaala – Liina Remm (Tartu Ülikool, looduskaitsebioloogia teadur, PhD), Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool, metsakasvatuse vanemteadur, PhD). Video. Slaidid
  7. Eesti soode seisund ja roll ökosüsteemiteenuste pakkujana – Ain Kull (Tartu Ülikool, loodusgeograafia vanemteadur, PhD). Video. Slaidid
  8. Elurikkus looduse hüvede tagajana: ökosüsteemide tolmeldamisväärtused, ökosüsteemid liigirikkuse ja genofondi hoidjana ning liikide elupaikade tagajana – Aveliina Helm (Tartu Ülikool, botaanika vanemteadur, PhD). Video. Slaidid
  9. Ökosüsteemid aine- ja energiaringes, sh kliimareguleerijana, erosiooni, üleujutuste ja müra puhverdajana – Ain Kull (Tartu Ülikool, loodusgeograafia vanemteadur, PhD). Video. Slaidid
  10. Looduse panus meie vaimsesse heaolusse: looduse ilu, puhke-, haridus-teaduslik ja religioosne väärtus – Liina Remm (Tartu Ülikool, looduskaitsebioloogia teadur, PhD). Video. Slaidid

 

 

Viimati uuendatud: 03.09.2021

 

-----------------------------------

[1] Projekt ELME – „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”. https://keskkonnaagentuur.ee/elme