Millised on ohud loodusmaastikele?

Maastik muutub pidevalt hoolimata sellest, kas see on looduslik või inimtekkeline

Autor: Karl Adami
MUUTUB MAASTIK, MUUTUB LIIKIDE ELUPAIK. Lageraie tulemusena kaovad pikaks ajaks maastikule omased liigid. Autor: Karl Adami

 

Loodusmaastik kujuneb nelja peamise üksteisega tihedalt seotud komponendi – maa, vesi, õhumass ja elusloodus (taimed, loomad, seened) – mõjul, sisaldades sageli ka inimtekkelisi komponente (elektripostid, teed, hooned, põllud). Poollooduslike koosluste säilimiseks on inimese sekkumine hädavajalik, kuna kinnikasvamisega nende elurikkus kaoks.

 

Inimeste eluolu muutused ohustavad poollooduslike koosluste kõrval ka traditsioonilisi ajaloolisi maastikke (näiteks külamaastikke). Viimase sajandi jooksul toimunud linnastumise tagajärjeks on tühjaks jäänud külad ning talupõldude ja heinamaade metsastumine. Samal ajal on põllumajandus oluline maastike ümberkujundaja ja muutja – suurte põllumassiivide loomine vähendab maastiku mosaiiksust ning elurikkust. Põllumajandusest pärinev hajureostus soodustab jällegi veekogude eutrofeerumist, põhjustades seeläbi vee-elustiku muutusi.

 

Märkimisväärselt muudab maastikku ja looduskeskkonda maavarade kaevandamine. Varasema loodusmaastiku asemele rajatakse karjäärid, turbaväljad, aherainemäed, mille tõttu tihtilugu põhjavee tase langeb; see võib omakorda kaasa tuua taimekoosluste muutumise. Kaevandamise lõppedes alad küll üldjuhul korrastatakse – avamaakaevandamise alad korrastatakse metsamaaks, puhkealaks, spordikeskusteks (näiteks Aidu karjääri on loodud veespordikeskus), luuakse tehisveekogusid, antakse kaitseväele harjutusväljakuks [1] –, kuid nende näol ei ole tegu põlise maastikupildiga.

 

Eraldi oht loodusmaastikele on suured taristuprojektid. Risti läbi riigi ehitatav kiirraudtee jätab oma jälje maastikupilti ning kahjustab paljude liikide elupaikasid ning populatsioone.

 

Ka ulatuslikud lageraied muudavad maastikku. Ei muutu mitte ainult looduse ilme, vaid ka raiutud ala roll liikidele elupaiga pakkujana.

 

Maastik muutub ajas pidevalt – see toimub hoolimata sellest, kas on tegemist loodus- või inimtekkelise maastikuga. Muutuvad nii kaevandusmaastikud kui ka ürgmets, kus inimkäsi laant muutnud ei ole. Elurikkuse kiire kadumise tingimustes on aga suur kahju, kui elurikas kooslus kaob või hävitatakse tahtliku või tahtmatu tegevuse või tegevusetusega.

 

                                                                                                                       


__________________________________________________

[1] https://eestigeoloog.ee/kategooriad/geoloogia-ja-keskkond/polevkivitoostuse-parand