Eestis määratleti väärtuslikud maastikud 2000. aastate alguses
Väärtuslikud maastikud on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga alad, milles leidub nii kohalikku identiteeti määratlevaid elemente kui ka elupaiku mitmesugustele looma- ja taimeliikidele. Maastike väärtused võivad olla nii kultuurilis-ajaloolised, puhkemajanduslikud, esteetilised, identiteedilised kui ka looduslikud.
Kultuurilis-ajalooline väärtus omistatakse traditsioonilisele kultuurmaastikule, milles on suures osas säilinud asustusstruktuur ja teedevõrk, samuti paikadele, mis on seotud muistendite ning ajaloosündmustega. Väärtust lisavad erinevatest ajajärkudest pärinevad üksikelemendid. Objektide väärtus sõltub nende olukorrast ja sellest, kui haruldased või iseloomulikud on need piirkonnale.
Puhkemajandusliku väärtusega maastik on vahelduva reljeefi ja taimestikuga. Seal on esindatud nii metsakooslused, veekogud kui ka vaatamisväärsused. Väärtuse olemasolu eelduseks on hea ligipääsetavus.
Esteetiline väärtus on olemuselt subjektiivne, sest põhineb täielikult inimeste arvamusel. Maastike hindamisel arvestatakse selle ilu, mitmekesisust, hooldatust ja omapära.
Identiteediline väärtus on aladel ja objektidel, mis on kohalike elanike jaoks olulised.
Loodusliku väärtusega maastikul leidub rohkesti väärtuslikke elupaiku, kaitsealasid, puhtaveelisi veekogusid, põlismetsasid ja pool-looduslikke kooslusi. Seal võib olla looduslikke või looduslähedasi elemente nagu näiteks rändrahnusid, karstivorme, paljandeid, alleesid ja põllusaari.
Eestis määratleti väärtuslikud maastikud 2000. aastate alguses maakondlike teemaplaneeringutega.
Väärtuslike maastike kasutamise sätestab maakondlik teemaplaneering
Maakondliku teemaplaneeringuga on paika pandud tingimused, soovitused ja nõuded väärtuslike maastike kasutamiseks, millele peab järgnema kaitse, hooldus ning teatud juhtudel ka taastamise korraldamine kohalikul tasandil. Näiteks kui kauni vaatega teelõikude väärtuseks on ka reljeefi järgiv looklev kulgemine, siis tuleb hoiduda nende teelõikude õgvendamisest. Väärtuslike maastike teadvustamine aitab suunata ressursse kultuuripärandi hoidmisele, aga ka traditsioonilise asutuse ja maakasutuse ning maastike ja elurikkuse säilitamisele.
Kultuurilis-ajaloolise väärtusega maastikke ohustab peamiselt põllumajanduse hääbumine ja külade tühjenemine, mis toob kaasa avatud alade võsastumise ja hoonete lagunemise. Ohustada võib ka ehitustegevus atraktiivsetel rannaaladel või linnade äärealadel ning lageraied. Puhkealasid linnades ja linna äärealades ning rannaaladel ohustab väärtuslike maastike eelkõige majanduslik ekspluateerimine, aga ka hoolduse puudumine ja vandaliseerimine. Loodusliku väärtusega alasid, elupaikasid ja elemente ohustab ühest küljest hoolimatu majanduslik ekspluateerimine, teisest küljest majandustegevuse (näiteks niitmise) lakkamine [1].
Näiteks Viljandi maakonna väärtuslike maastike nimekirjas on 41 objekti, millest kuus on maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega maastikku; 13 maakondliku tähtsusega maastikku ning 23 kohaliku tähtsusega maastikku [2]. Pärnumaal on määratletud 33 väärtuslikku maastikku, mille hulgas on ka Tori, Soomaa, Rannametsa, Kihnu, Pärnu rand [3].
Väärtuslike maastike säilitamine on planeerimisseadusest tulenevalt nii üleriigilise, maakonna- kui üldplaneeringu ülesanne.
Viimati muudetud: 30.11.2021
__________________________________________________
[1] K. Hellström, H. Alumäe, A. Palo, H. Palang, H, K. Sepp, A. Koppelmaa. Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas. 2001. https://docplayer.se/108002546-Vaartuslike-maastike-maaratlemine.html
[2] K. Hellström. Viljandimaa väärtuslike maastike ja reservalade inventuur 2014–2015. https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/10/1_Viljandivaartmaastike_inventuur2015.pdf
[3] Pärnu maakonnaplaneering. Lisa 3: Pärnumaa väärtuslikud maastikud. Pärnu maavalitsus, 2018. https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/09/Lisa-3_-Parnumaa-vaartuslikud-maastikud.pdf