Mälumaastikud

Mälumaastikud on Eesti rahvusparkides kogutud kohapärimus

Autor: Margo Pajuste
PÄRIMUSEGA KIRIK. Nagu mitmete muude Eesti pühakodade puhul, on ka Harju-Risti kiriku kohta teada lugu, kuidas Vanapagan kiriku valmimise takistamiseks päeval ehitatu öösel maha lammutas. Autor: Margo Pajuste

 

Mälumaastik koondab endas kohapärimust, lugusid ja legende, mis on seostatav kindla kohaga kaardil. Selle abil on elanikud oma lähimas ümbruskonnas ennast sajandite vältel identifitseerinud ja kujundanud meie-nemad tunde, mis on oluline kogukonna säilimiseks ning enesemääratlemiseks. 

 

Mälumaastike nime ja idee autor on Rait Parts, kes alustas Soomaal 2006. aastal rahvusparkide mälumaastike talletamist. Selle käigus on kohalikelt kogutud ja arhiividest otsitud kohanimesid ning lugusid ka Vilsandi, Matsalu, Lahemaa ja Karula rahvusparkide kohta. Lahemaa rahvuspargis toimus Kuusalu valla külade täiendav projekt (2017-2019), mille käigus uurisid ajaloolased 16 küla ajalugu ja pärimust ning koostati külade ajaloolised õiendid.

 

Kohapärimuse kaardirakendus Maa-ameti geoportaalis sisaldab pärimuslikku ja visuaalset infot  mälumaastike kaardirakenduse nime all viie eelnimetatud Eesti rahvuspargi ning nendega piirnevate külade kohta. Siin saab märgitud kohapunktide juures vaadata fotosid ja kuulata helilõike, mõnes piirkonnas on valikus ka videoklipid.

 

Pärimuspaikadele lisaks saab samaaegselt kuvada kultuurimälestisi, looduskaitse- ja pärandkultuuriobjekte, valida aluskaardiks eri tüüpi tänapäevaseid või ajaloolisi kaarte. Rakendust on plaanis aja jooksul täiendada nii rahvusparkide kui ka teiste Eesti piirkondade osas [1].

 

Rahvusparkide mälumaastike projektile eelnes varasem projekt Radar, mis on kultuuriloolise infoga rikastatud digitaalne Eesti põhikaart. Radari algatas Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna töörühm Tõnno Jonuksi juhtimisel.

 

Radari põhiallikaks on rahvajutud. Enamasti on selline materjal koondatud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi ja Eesti kultuuriloolisesse arhiivi. Samas võeti töö käigus kasutusele ka Eesti kohalike muuseumite ning koduloolaste kogutud materjal. Kõik rahvajutud digitaliseeriti, koondati andmebaasi, seejärel otsiti objektid üles maastikul ja nende asukoht määrati GPS-iga. Objektid fotografeeriti ning saadud info kanti digitaalsele kaardile [2].

 

                                                                                                                       

 


__________________________________________________

[1] https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Kohaparimus/Kohaparimuse-kaardirakenduse-kirjeldus-p474.html

[2] http://www.folklore.ee/radar/pealeht.php