Kuidas kaitsta ja säilitada geneetilist mitmekesisust?

Looduslikku geneetilist mitmekesisust kaitstakse kas nn in situ – looduses tema loomulikus kasvukohas – või ex situ – väljaspool looduslikku kasvukohta, tehistingimustes

Autor: Karl Adami
VARAMU. Teravmägedes säilitatakse lisaks Eestis aretatud põllukultuuridele ka mitmete meie loodusest kogutud liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede seemneid. Autor: Karl Adami

 

Geneetilist mitmekesisust kaitstakse nii loodusliku mitmekesisuse kui ka põllumajandusliku või muu inimesele vajaliku (põllukultuurid, lemmikloomad, ravimtaimed jms) geneetilise mitmekesisusena.

 

Looduslikku geneetilist mitmekesisust kaitstakse kas nn in situ – looduses tema loomulikus kasvukohas – või ex situ – väljaspool looduslikku kasvukohta, tehistingimustes (looma- ja botaanikaaedades, arboreetumides, kollektsioonides, sh seemnete kollektsioonides). Näiteks Norras Teravmägedes asub maailma kultuurtaimede seemnete tagavara sisaldav seemnepank, mille eesmärk on hoida looduslikku geneetilist mitmekesisust ning säilitada võimalikult paljude taimeliikide seemnevarusid, et tagada liikide säilimine looduskatastroofide, sõdade või taimehaiguste korral [1]. Seal on ka Eesti taimede kollektsioon 26 taimeliigi seemnega. Need on Eesti päritolu sortide ning loodusest kogutud materjali seemned [2].

 

Põllumajanduskultuuride geneetilise mitmekesisuse kaitse hõlmab põllu- ja aiakultuuride liike, sorte ja vorme. Taimesordid ja loomatõud on aretatud pikaajalise töö tulemusena ning neid tuleb säilitada mitte ainult kui bioloogilist mitmekesisust, vaid ka kui inimkonna kultuuriväärtust [3].

 

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks tuleb lisaks kaduvate elupaikade taastamisele soodustada ka isendite, õietolmu ja seemnete levikut elupaikade vahel ning mitte eelistada ainult neid genotüüpe, mis on tänastes oludes kõige kohasemad ja parimad, kuid jätavad liikidele väiksema kohanemisvõime keskkonnamuutuste ilmnemisel [4]. Niimoodi aitame säilitada geneetilist mitmekesisust. Näiteks on elurikkuse seisukohast parem erinevate omaduste poolest eristuvate sortide rohkus, kui ainult ühe väga tootliku ja kaubanduslikult ilusa sordi soosimine ja aretamine.

 

Geneetilise mitmekesisuse kaitset reguleerivad mitmed seadused ja rahvusvahelised lepped. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Nagoya protokoll käsitleb geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja erapooletut jaotamist. Protokolli eesmärk on tagada, et geneetilisi ressursse kasutatakse läbipaistvalt ning kokkulepitud tingimuste alusel. Kokkulepped sõlmitakse geneetiliste ressursside kasutaja ja selle riigi vahel, kust neid ressursse saadakse.

 

Põllumajanduse valdkonnas käsitleb geneetilise mitmekesisuse kaitset rahvusvaheline põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside leping (ITPGRFA), mis pakub rahvusvahelist raamistikku põllumajanduskultuuride säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks. Lisaks on lepingu keskseks komponendiks geneetilistele ressurssidele mitmepoolse juurdepääsu süsteem ja ressursside kasutamist saadava kasu jaotamine.[5] 

 

Eestis käsitlevad tõu- ja sordiaretust ning sellega seotud geneetilise mitmekesisuse säilitamist mitmed arengukavad ja programmid. Valdkonna riiklikud eesmärgid ja olulisemad tegevused paneb paika põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise programm aastateks 2021-2027, mis on aluseks riikliku programmi sordiaretusprogramm aastatel 20202-2030 edendamisele. Lisaks on programm seotud ka mitmete valdkondlike arengukavadega, nagu „Säästev Eesti 21“, „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ ning „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“. Rahvusvaheliselt on geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise programm seotud nii bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kui ka rahvusvahelise põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside lepinguga (ITPGRFA). [5] 

 

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ning EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2021 – 2027 alusel makstakse loomapidajatele ohustatud tõugu looma pidamise toetust. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 näeb ette Eesti oludesse sobivate tõugude aretuse ja geneetilise mitmekesisuse. Loomatõugude säilitamiseks nähakse ette meetmed ka koostamisel olevas loomageneetiliste ressursside tegevuskavas.


 


__________________________________________________

[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Teravm%C3%A4gede_seemnepank

[2] https://etk1.ee/index.php/%C3%BCldinfo/uudised/545-etki-geenipanga-seemned-joudsid-teravmagede-seemnehoidlasse

[3] https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/geneetiline-ressurss-2014-programm.pdf

[4] M. Kangur, T. Aavik. 2018. Geneetiline mitmekesisus on elurikkuse kindlustuspoliis. https://novaator.err.ee/878723/geneetiline-mitmekesisus-on-elurikkuse-sailimise-kindlustuspoliis

[5] https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/programm-geneetilised-ressursid-2021-2027.pdf