Kaitsealused liigid

Eesti kaitsealused liigid jaotatakse nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi 3 kategooriasse

Eestis arvatakse esinevat ligi 40 000 elustikuliiki. Seni on neist leitud natuke üle 30 000 ehk alla 75%. Ülejäänud ligi 10 000 liiki ehk üle 25% elustikust on meil seni avastamata, ehkki teadusele on nad enamjaolt tuntud. 8600-l liigil ehk umbes viiendikul Eesti elustikust on hinnatud ka ohustatuse astet. Nii on kindlaks tehtud, et neist 1314 liiki ehk 15% on ohus või välja surnud. 

Ohustatud liigid, kelle säilimine ei ole vastavate kaitsemeetmete rakendamiseta kindel, on kantud nn Punasesse Nimestikku. Juriidiliselt on hävimisohus liigid Eestis kaitse alla võetud kolme erineva rangusega kategooria kaudu. Eesti Punasesse Raamatusse kantud liikide ja juriidiliselt kaitse alla võetud liikide nimekirjad ei kattu täielikult, kuigi neil on suhteliselt suur ühisosa. 

Roheline hiidkupar kuulub I kaitsekategooriasse. Foto: Maris Sepp
Roheline hiidkupar kuulub I kaitsekategooriasse. Foto: Maris Sepp


Tänase liigikaitse põhijooned Eestis määratleti 1. juunil 1994. aastal vastu võetud „Kaitstavate loodusobjektide seadusega“. Selle alusel jaotati kaitsealused liigid nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi 3 kategooriasse. 2004. a 10. mail kehtima hakanud looduskaitseseadusega muutusid mõnevõrra ka kaitstavate liikide nimekirjad. Praegu on Eestis kaitse all 568 liiki. Neist I ehk kõige rangemasse kaitsekategooriasse kuulub 33 taimeliiki, 21 loomaliiki, 9 seeneliiki ja 1 samblikuliik. II kaitsekategooria liike on 267 ja III kaitsekategooria liike 237. 2004. aasta Looduskaitseseaduse alusel on isendipõhise kaitse korraldamise kõrval oluliselt suurenenud ohustatud liikide elupaikade säilitamise nõue. Püsielupaik on üks kaitstavatest loodusobjektidest.


I kaitsekategooria liikidele ja liikidele, kelle seni rakendatud kaitsemeetmed ei ole taganud kaitstava liigi soodsat seisundit, koostatakse vastavalt Looduskaitseseadusele liigikaitse tegevuskavad. Liikide kaitse tegevuskavad kinnitab Keskkonnaameti peadirektor.


Liigi ohjamis- ja kaitsetegevuskavad koostatakse nõndanimetatud "probleemsetele" liikidele, nt invasiivsetele võõrliikidele, põllumajanduslikke loomakahjusid tekitavatele liikidele (nt haned, suurkiskjad). 

 

Vaata ka: 

 

Viimati muudetud: 19.03.2024