Aasta liik pälvib aasta jooksul suuremat tähelepanu

Loodusteadlased ja keskkonnahuvilised valivad igal aastal välja uued liigid, keda aasta jooksul tutvustatakse. Välja valitakse aasta loom (senimaani on valitud imetajaid), lind, puu, kala, liblikas, orhidee, sammal ja seen, aga ka muld. Aasta liigi nimetuse saamisega kaasneb liigile aasta jooksul suurem tähelepanu – liigi meedias ja loodusharidusprogrammides tutvustamine aitab suurendada inimeste teadlikkust loodusest ning looduskaitsest.

Aasta loom on loomaliigile antav nimetus ning selle valimist Eestis korraldab MTÜ Aasta Loom koostöös Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia, Erametsakeskuse ja Eesti Loodusmuuseumiga. Aasta looma hakati valima 2013. aastal ning esimesena pälvis selle nimetuse hunt. Järgnevatel aastatel on aasta liigi nimetust kandnud veel viiger (2014), metssiga (2015), mäger (2016), metskits (2017), ilves (2018), kobras (2019), nahkhiir (2020), rott (2021). Aastal 2022. on aasta loomaks valitud karu.

Aasta lindu valib Eesti Ornitoloogiaühing. Esimeseks aasta linnuks oli rukkirääk (1995), aastal 2022. kannab aasta linnuliigi nimetust metskurvits. Ülevaate kõikide aasta linnuks valitud lindude kohta leiab siit.

Aasta puu valimise idee pärineb  professor Viktor Masingult ning seda on valitud 1996. aastast, mil esimesena sai tiitli kadakas. Valimise eest seisab hea ajakiri Eesti Loodus ja interneti kaudu saavad oma arvamuse saata kõik inimesed. Aastate jooksul on aasta puu nimetust kandnud juba üle 20 Eesti puittaime – 2022. aasta puuks on pihlakas.

Aasta liblika on Eesti Lepidopteroloogide Selts valinud alates 2014. aastast ning selle nimetuse on teeninud järgmised liigid: 2014 – päevapaabusilm, 2015 – hiidkaruslane, 2016 – mustlaik-apollo, 2017 – sini-paelöölane, 2018 – pääsusaba, 2019 – kuslapuu-sõrmiktiib, 2020 – teelehe-mosaiikliblikas, 2021 – harilik päevakoer, 2022 –  vareskaera-aasasilmik.

Aasta orhideed on Eesti Orhideekaitse Klubi valinud alates 2010. aastast, mil esimeseks aasta orhideeks oli punane tolmpea. Ülevaadet selle aja jooksul aasta orhideeks nimetatud liikidest saab vaadata siit. 2021. aasta orhidee oli väike käopõll. 2022. aasta orhidee on Balti sõrmkäpp.

Aasta sammalt on ajakirja Samblasõbrad eestvõttel valitud alates 2017. aastast. Selle aja jooksul on tiitli pälvinud harilik karusammal, harilik laanik, wulfi turbasammal, harilik valvik, harilik lehviksammal ning 2022. aastal kannab aasta sambla tiitlit sulgjas õhik. Ülevaadet aasta sammaldeks valitud liikidest saab vaadata samblasõprade koduleheküljelt.

Aasta seene valis Eesti Mükoloogiaühing esimest korda 2017. a ning selle tiitli sai kõigi poolt armastatud ja tuntud kukeseen. Järgmisel aastal valis ühing aasta seeneks tuletaela, 2019. aastal soomustindiku, 2020. aastal alpi põdrasambliku ning  2021. aastal lilla kübarnarmiku. 2022. aasta seeneks on kõrreliste-tõlvtõvik.

Aasta kala valiti esmakordselt 2019. aastal ajakirja Kalastaja eestvedamisel. Aasta kala nimetusi on kandnud jõesilm ehk sutt (2019), lõhe (2020), haug (2021) ja ahven  (2022).

Lisaks aasta liikide valimisele nimetatakse igal aastal ka aasta muld. Selle ettevõtmise vedajaks on Eesti Mullateaduse Selts, kes on aasta mulda valinud aastast 2014. aastast. 2022. aasta muld on tehismuld, mis on  väga tugeva inimmõjuga, loodusliku mulla ülemine osa on osaliselt hävitatud või eemaldatud, segatud alusmullaga, maetud puistanguga või koosneb looduslikust või looduses mitteesinevast puistangumaterjalist. Varem on aasta mulla tiitlit kandnud leostunud muld (2014), paepealne muld (2015), rabamuld (2016), leedemuld (2017), näivleetunud muld (2018) ja madalsoomuld (2019), erodeeritud muld (2020) ja rähkmuld (2021).

Linke:

• Aasta tegijad looduses 2022
• Aasta tegijad looduses 2021
• Aasta tegijad looduses 2020
• Aasta tegijad looduses 2019
• Aasta tegijad looduses 2018
• Aasta tegijad looduses 2017

Viimati muudetud: 02.02.2022