Aasta liik pälvib aasta jooksul suuremat tähelepanu

Loodusteadlased ja keskkonnahuvilised valivad igal aastal välja uued liigid, keda aasta jooksul tutvustatakse. Välja valitakse aasta loom (senimaani on valitud imetajaid), lind, puu, kala, liblikas, orhidee, sammal ja seen, aga ka muld. Aasta liigi nimetuse saamisega kaasneb liigile aasta jooksul suurem tähelepanu – liigi meedias ja loodusharidusprogrammides tutvustamine aitab suurendada inimeste teadlikkust loodusest ning looduskaitsest.

Aasta loom on loomaliigile antav nimetus ning selle valimist Eestis korraldab MTÜ Aasta Loom koostöös Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia, Erametsakeskuse ja Eesti Loodusmuuseumiga. Aasta looma hakati valima 2013. aastal ning esimesena pälvis selle nimetuse hunt. Järgnevatel aastatel on aasta liigi nimetust kandnud veel viiger (2014), metssiga (2015), mäger (2016), metskits (2017), ilves (2018), kobras (2019), nahkhiir (2020), rott (2021), karu (2022), lendorav (2023), saarmas (2024). Aastal 2025 on aasta loomaks valitud põder. 

Aasta lindu valib Eesti Ornitoloogiaühing. Esimeseks aasta linnuks oli rukkirääk (1995), aastal 2025. kannab aasta linnuliigi nimetust kormoran. Ülevaate kõikide aasta linnuks valitud lindude kohta leiab siit.

Aasta puu valimise idee pärineb  professor Viktor Masingult ning seda on valitud 1996. aastast, mil esimesena sai tiitli kadakas. Valimise eest seisab hea ajakiri Eesti Loodus ja interneti kaudu saavad oma arvamuse saata kõik inimesed. Aastate jooksul on aasta puu nimetust kandnud juba üle 20 Eesti puittaime – 2025. aasta puuks on harilik saar.

Aasta liblika on Eesti Lepidopteroloogide Selts valinud alates 2014. aastast ning selle nimetuse on teeninud järgmised liigid: 2014 – päevapaabusilm, 2015 – hiidkaruslane, 2016 – mustlaik-apollo, 2017 – sini-paelöölane, 2018 – pääsusaba, 2019 – kuslapuu-sõrmiktiib, 2020 – teelehe-mosaiikliblikas, 2021 – harilik päevakoer, 2022 –  vareskaera-aasasilmik, 2023 - keldriöölane, 2024 - kirju-tumesilmik, 2025 - rohe-samblikuöölane.

Aasta orhideed on Eesti Orhideekaitse Klubi valinud alates 2010. aastast, mil esimeseks aasta orhideeks oli punane tolmpea. Ülevaadet selle aja jooksul aasta orhideeks nimetatud liikidest saab vaadata siit. 2023. aasta orhidee oli valge tolmpea. 2025. aasta orhidee on püramiid-koerakäpp.

Aasta sammalt on ajakirja Samblasõbrad eestvõttel valitud alates 2017. aastast. Selle aja jooksul on tiitli pälvinud harilik karusammal, harilik laanik, wulfi turbasammal, harilik valvik, harilik lehviksammal, sulgjas õhik, roheline hiidkupar, harilik helvik ning 2025. aastal kannab aasta sambla tiitlit harilik roossammal. Ülevaadet aasta sammaldeks valitud liikidest saab vaadata samblasõprade koduleheküljelt.

Aasta seene valis Eesti Mükoloogiaühing esimest korda 2017. a ning selle tiitli sai kõigi poolt armastatud ja tuntud kukeseen. Järgmisel aastal valis ühing aasta seeneks tuletaela, 2019. aastal soomustindiku, 2020. aastal alpi põdrasambliku, 2021. aastal lilla kübarnarmiku, 2022. aastal kõrreliste-tõlvtõviku, 2023. aastal harilik kivipuravik ja 2024. aastal kamperriisikas. 2025. aasta seeneks on juurepess. 

Aasta kala valiti esmakordselt 2019. aastal ajakirja Kalastaja eestvedamisel. Aasta kala nimetusi on kandnud jõesilm ehk sutt (2019), lõhe (2020), haug (2021), ahven  (2022), merisiig (2023), koha (2024) ja angerjas (2025).

Lisaks aasta liikide valimisele nimetatakse igal aastal ka aasta muld. Selle ettevõtmise vedajaks on Eesti Mullateaduse Selts, kes on aasta mulda valinud aastast 2014. aastast. 2025. aasta muld on klibumuld, mis on ühed kõige suurema levikuga mullad Eestis. Varem on aasta mulla tiitlit kandnud leostunud muld (2014), paepealne muld (2015), rabamuld (2016), leedemuld (2017), näivleetunud muld (2018) ja madalsoomuld (2019), erodeeritud muld (2020), rähkmuld (2021), tehismuld (2022) ja leetunud muld (2023) ja leostunud gleimuld (2024). 

Viimati muudetud: 07.02.2025